Meie, Euroopa sotsiaal- ja solidaarmajanduse (SSE) osalised, soovime ambitsioonikat Euroopa poliitikat, mille eesmärk on muuta Euroopa SSE maailma epitsentriks.
Euroopa ees seisvad väljakutsed – olgu need poliitilised, geopoliitilised, majanduslikud, ökoloogilised või sotsiaalsed – nõuavad, et me mõtestaksime oma majanduse ümber sellise süsteemi kasuks, mis austaks rohkem inimesi ja loodust.
Euroopa Liit ei saa leppida faktiga, et 72 miljonit inimest elab allpool vaesuspiiri ja 15% 15–29-aastastest noortest ei tööta ega õpi. Need on murettekitavad numbrid, mida süvendavad Covid-19 pandeemia, Ukraina sõja ja kliimakriisi kumulatiivsed mõjud. Need arvud on kontrastiks ka rekordilisele majanduskasvule.
Majandustulemusi ja ühist hüve ei tohi enam vastandada. Nad kohtuvad sotsiaalses ja solidaarsusmajanduses, mis koosneb sotsiaalsetest ettevõtetest, ühistutest, ühendustest (sh heategevusorganisatsioonidest) ja fondidest. Nad kõik kasvatavad pigem oma positiivset sotsiaalset ja keskkonnamõju kui oma rahalist kasumit.
Sotsiaalmajandus, Euroopa tulevik
SSE on nii Euroopa tulevik kui ka juured. Juba 1957. aastal mainitakse Rooma lepingus “majanduslikku ja sotsiaalset progressi” kui eesmärki. 2007. aastal võeti Lissaboni lepinguga kasutusele “sotsiaalne turumajandus”, mis ühendab majandusliku õitsengu, sotsiaalse õigluse ja keskkonnakaitse. See triptühhon on ka 2020. aasta Euroopa rohelise pakti ja 2021. aasta Sotsiaalmajanduse Tegevuskava keskmes. Tervitame selle liikumise kiirenemist.
Sotsiaalmajandus esindab juba rohkem kui 13 miljonit töötajat üle Euroopa ligi 3 miljonis struktuuris. See moodustab 25% kontinendi uutest ettevõtetest. See on lihtsalt algus, mida ka kogu maailm näeb. Meie Euroopa SSE on inspiratsiooniks suurtele rahvusvahelistele organisatsioonidele. SSE on Rahvusvahelise Töökonverentsi 110. istungjärgu päevakorras, samuti on see päevakorras ÜROs, kus juba valmistatakse ette resolutsiooni ülemaailmseks SSE tunnustamiseks.
Tuginedes oma kogemusele selles valdkonnas ja aastate jooksul omandatud teadmistele, pakume välja kolm hooba selle dünaamika võimendamiseks.
1. Sotsiaalse ja solidaarmajanduse tunnustamine riiklikus, Euroopa ja rahvusvahelises õiguses
Sotsiaalmajanduse arengut pidurdab praegu selgelt määratletud Euroopa õigusraamistiku puudumine. Riiklikud õigusaktid on heterogeensed ja mõnikord olematud. Euroopa tasandil tuleb kiiresti tunnustada sotsiaal- ja solidaarmajanduse organisatsioonide eripära, et julgustada nende rahastamist ja rahvusvahelistumist. Samuti tuleb tugevdada ELi juhtpositsiooni globaalsel tasandil. Seetõttu peavad ELi liikmesriigid seisma üheskoos ÜRO SSE tunnustamise otsuse projekti taga.
Samuti peame määratlema ühised vahendid ja standardid sotsiaalse ja keskkonnamõju mõõtmiseks – samamoodi nagu me jagame raamatupidamis- ja finantsstandardeid, mis on praegu orienteeritud ainult finantstulemustele.
2. SSE organisatsioonidele pühendatud rahastamisvahendite tugevdamine
Olemasolevad rahastamisvahendid ei vasta alati SSE organisatsioonide eripäradele. Nende jaoks on juurdepääs omakapitalile ja laenudele raskendatud. Mis puudutab Euroopa fondidest rahastatavaid projekte, siis need nõuavad märkimisväärseid haldusressursse pikkade viivitustega.
Me toetame sotsiaalsele innovatsioonile pühendatud kapitali ja laenude rahastamisvahendite tugevat arendamist, näiteks eraldades osa töötajate kogumisfondidest. Juurdepääs nendele vahenditele peaks varajases staadiumis alustavatele ettevõtetele ja igat tüüpi organisatsioonidele, sealhulgas ühingutele ja ühistutele, saadaval olema. Lisaks tuleks Euroopa vahendite taotlemise protsesse lihtsustada, et ka väikesed struktuurid saaksid taotlusvoorudes osaleda.
3. Tööintegratsiooni programmide üldistamine EL 27 riigis
Töölõimumisega tegelevad sotsiaalsed ettevõtted annavad nii palga kui ka koolituse inimestele, kes on tööturult kaugel. Nad sõltuvad riiklikust rahastamisest, mis katab osa tööjõukuludest, kusjuures see on märkimisväärselt võimendavate mõjudega: nad annavad enesekindluse töö leidmiseks, võitlevad tööpuudusega, aitavad vähendada varimajandust, territoriaalseid lõhesid ja ebavõrdsust. Seda tüüpi avalik toetus aga puudub paljudes Euroopa riikides.
Palume Euroopa tasandil tugevat poliitilist tahet, et julgustada kõiki liikmesriike vastu võtma ambitsioonikas kaasamispoliitika tööhõive kaudu, eelkõige enim haavatavamatele inimestele pühendatud integratsiooniprogrammide kohaliku rahastamise abil.
Sotsiaalmajandus kui rahumajandus
SSE on rahu, rikkuse ümberjagamise ning sotsiaalse ja keskkonnaalase kaasamise majandus. Sellel on potentsiaal muuta Euroopa suurimaks sotsiaalseks ja ökoloogiliseks majandusjõuks. Seetõttu kutsume meie, Euroopa sotsiaal- ja solidaarmajanduses osalejad, oma Euroopa juhte üles kasutama meie ettepanekuid, et tõsta Euroopa on sotsiaal- ja solidaarmajanduse epitsentriks maailmas.
* * *
Alla kirjutasid 32 sotsiaal- ja solidaarsusmajanduse tegijat 15 Euroopa riigist:
- Belgia: EVPA, Bantani Education, Pour la Solidarité
- Horvaatia: Zagrebi Ülikooli Toidutehnoloogia ja Biotehnoloogia teaduskond
- Eesti: Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik
- Prantsusmaa: Groupe SOS, FAIR, Impact Tank, Pulse, Impact Business Angels
- Saksamaa: Pleistocene & Permafrost Foundation, Uni. Saksamaa Heidelbergi ülikool ja vähi uurimiskeskus, Higher Order Strategy, Cabinet Collective, Broadcast.org Media Foundation
- Iirimaa: The Wheel
- Itaalia: Venezia Autentica and Overtourism Solution
- Läti: Latvijas Sociālās uzņēmējdarbības asociācija
- Holland: Catalyst2030, Designathon Works, Circular investment
- Põhja-Iirimaa: Alison
- Portugal: i3L – Social Impact Investments, Girl Move Academy, Action for Systemic Impact
- Rumeenia: Ateliere Fără Frontiere
- Sloveenia: Sihtasutus BiT Planota
- Hispaania: Grupo5, Efecto Colibri, Pontificia Comillas ülikool, ICI Network
- Rootsi: Forum for Social Innovation Sweden
