Sotsiaalne ettevõtlus on Eestis justkui kasvav trend – aina enam luuakse mõjuorganisatsioone ja teadlikkus sotsiaalsest ettevõtlusest on aastate jooksul kasvanud. Milline on aga sektori tegelik hetkeseis?
Selleks, et saada arengutest andmepõhist ülevaadet, viisime koostöös Euclid-i võrgustikuga, mis on Euroopa Komisjoni strateegiline partner sotsiaalse ettevõtluse teemal, läbi ainsa rahvusvaheliselt tunnustatud sotsiaalse ettevõtluse kohta tehtava uuringu – European Social Enterprise Monitor (ESEM). Valminud on raport (ESEM Eesti 2021–2022) Eesti uuringus osalenud sotsiaalsete ettevõtete kohta kui ka Euroopa ülene kokkuvõte.
10 fakti Eesti seires osalenud sotsiaalsete ettevõtete kohta
Eesti seires osalenud sotsiaalsed ettevõtted on (kokku osales Eesti seires 51 ettevõtet):
- ühiskondliku ja keskkonnasäästliku missiooniga
- 52,9% sotsiaalsetest ettevõtetest panustavad oma tulu ainuüksi organisatsiooni missiooni täitmiseks.
- asutatud viimase 10 aasta jooksul
- Üle poole sotsiaalsetest ettevõtetest on asutatud viimase 10 aasta jooksul.
- kaasavad ja mitmekesised
- 29,4% sotsiaalsetest ettevõtetest annavad tööd erineva etnilise taustaga töötajatele ning 41,2% on võtnud tööle erivajadusega inimesi.
- tulevikku suunatud
- 86,3% sotsiaalsetest ettevõtetest soovib lähitulevikus laiendada oma toodete ja teenuste valikut; 56,9% soovib tõsta turunduse taset; 45,1% soovib mitmekesistada kliendigruppe ning 39,2% värvata uusi töötajaid.
- vastutustundlikud
- 62,7% peab teenuste ja toodete hankimise valikute puhul „väga oluliseks“ positiivset ühiskondlikku mõju ja 43,1% keskkonnaalast vastutustundlikkust.
- uuenduslikud
- 64,7% sotsiaalsetest ettevõtetest kinnitab, et nad tõid turule tulles kaasa vähemalt ühe uuendusliku toote või teenuse ning 25,5% pidasid oma mõjumudelit uuenduslikuks.
- mõjude mõõtmist väärtustavad
- 51% sotsiaalsetest ettevõtetest analüüsib mingi ajavahemiku tagant oma tegevuse mõju ning 27,5% plaanib seda tulevikus teha.
- vastupidavad
- Vaatamata koroonakriisile töötas 41,2% sotsiaalsetest ettevõtetest oma senise sihtrühma jaoks välja uued tooted ja teenused; 25,5% muutis oma tooted ja teenused digitaalseks ning 19,6% töötas välja täiesti uued pakkumised uutele sihtrühmadele.
- kaasavad
- 78,5% sotsiaalsetest ettevõtetest kaasab oma töötajaid organisatsiooni otsuste tegemisse „väga suurel“ või „suurel määral“.
- säästva arengu põhimõtteid järgivad
- 74,5% sotsiaalsetest ettevõtetest on teadlikud ÜRO säästva arengu eesmärkidest (SDG); 58,8% tegutsevad eesmärgi „tervis ja heaolu“ täitmiseks, millele järgnevad „ebavõrdsuse vähendamine“ (43,1%) ning “kvaliteetne haridus“ (41,2%).
10 fakti Euroopa seires osalenud sotsiaalsete ettevõtete kohta
Euroopa sotsiaalsed ettevõtted on:
- noored
- 82,7% mõjuettevõtetest on asutatud viimase 20.a. jooksul. Ligikaudu kuus ESEM SE-st kümnest asutati viimase 10 aasta jooksul.
- ambitsioonikad
- Vähemalt 91% ESEM SE-dest soovib laieneda. Kõige populaarsemad skaleerimistegevused on uute toodete/teenuste arendamine (62,1%), millele järgneb turunduse/reklaami suurendamine (42,3%) ning mitmekesistamine või laienemine uutele klienditurgudele/sihtrühmadele (39,4%).
- enamasti väikesed ja keskmised ettevõtted
- 95,4% võib liigitada VKEdeks (<250 töötajat), mis pole üllatav, arvestades, et ESEM SE-de keskmine vanus on 7 aastat.
- vastupidavad ja kasvavad
- COVID-19 kriisi trotsides suurendas 44,0% ESEM SE-dest uuringule eelnenud aasta jooksul tulusid. Tuleval aastal loodab 56,0% ESEM SE-dest tulusid suurendada ja 57,6% lisatöötajaid palgata.
- tegutsevad kõigis majandussektorites
- Levinuimad on tervise- ja sotsiaaltöö (23,3%), haridus (22,2%), muud teenindusvaldkonnad (12,0%) ja info/kommunikatsioon (11,6%). 11,1% ESEM SE-dest ei saa aga (täielikult) liigitada standardsetesse majandussektoritesse.
- mõjule orienteeritud
- ESEM SE-d mõjutavad kõiki 17 ÜRO säästva arengu eesmärki, kusjuures 83,2% on suunatud mitmele säästva arengu eesmärgile.
- tegutsevad erinevates juriidilistes vormides
- Üle Euroopa kasutavad SE-d 158 erinevat juriidilist struktuuri, kusjuures 8,1% SE-sid on mitme juriidilise vormiga. 65,5% tajub väärtust eraldiseisvast SE juriidilisest staatusest.
- teenivad tulu nii kauplemisest kui ka mittekauplemisest
- Levinumateks tuluallikateks on kauplemine üksiktarbijatega (42,6%), valitsuse/kohaliku omavalitsuse/avaliku sektori toetused (38,0%) ja kauplemine kasumile orienteeritud ettevõtetega (35,4%).
- kaasavad ja mitmekesised
- Euroopa ESEMis osalenud SE-de juhtkondades on keskmiselt 55,8% naisi. 37,2% ESEM SE-dest annavad tööd erivajadustega inimestele.
- hoolivad ja agiilsed
- COVID-19 pandeemia ajal aitas 58,3% ESEM SE-dest kriisist mõjutatud sihtrühmi. 37,4% töötas välja oma sihtrühmale uusi tooteid/teenuseid ning 32,1% digiteeris oma tegemisi ning pakutavaid tooteid ja teenuseid.
ESEM avaldab positiivset mõju sotsiaalsetele ettevõtetele ja sotsiaalmajandusele kogu Euroopas. Monitori pidev mõju on järgmine:
- Andmed sotsiaalse ettevõtluse kohta on teadlastele ja otsustajatele hõlpsasti kättesaadavad;
- ELi poliitika ja rahastamine vastavad paremini sotsiaalsete ettevõtjate vajadustele;
- Riigi poliitika ja rahastamine vastavad paremini sotsiaalsete ettevõtjate vajadustele;
- Mõjuinvestorid ja tugiorganisatsioonid saavad teadlikumaks sotsiaalsete ettevõtjate vajadustest ja vastavalt oma tegemistes kohanduda;
- Euroopa riigid on üksteise kontekstist ja poliitikast teadlikumad ning õpivad üksteiselt;
- Tõhusam sotsiaalmajanduse finantseerimine ja sotsiaalsete ettevõtete tegevus kiirendavad ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamist 2030. aastaks.
“ESEM-i esitatud andmete abil saavad poliitikakujundajad kõikidel juhtimistasanditel paremini mõista ökosüsteeme, milles nad tegutsevad ning nende poliitiliste otsuste mõju.”
Nicolas Schmit
Euroopa töökohtade ja sotsiaalõiguste volinik
ESEM Eesti raporti valmimist on toetatud Euroopa Sotsiaalse Innovatsiooni Liidu konsortsiumi (The European Social Innovation Alliance (ESIA)) rahvusvahelise projekti raames, mis on kaasrahastatud Euroopa Liidu poolt. Lisainfo: https://si-alliance.eu/
