TYPA trüki- ja paberikunstikeskus on muuseum-stuudio, mille kontseptsiooni osaks on külastajatele väga personaliseeritud külastuskogemuse pakkumine. Muuseum alustas oma tööd aastal 2010 ainult vabatahtlikusel põhineval ettevõtmisena. Sellest aga arenes välja muuseum, mis pakub tööd mitmetele inimestele ning täidab tühimikku mäluasutuste seas, et päästa hävingust viimased säilinud kõrgtrükiseadmed ning inventar.
Vestlesime TYPA töötaja Mirjam Savistoga pileti hinnastamisest, sotsiaalsest ettevõtlusest, koroonapandeemia mõjust muuseumile ning nende ärimudelist. Mirjami põhitööks on muuseumi turunduse korraldamine, aga ta tegeleb rõõmuga ka külastajatega ja viib läbi ekskursioone.
Kui palju on muuseumis kokku töötajaid, kes igapäevaselt seal tegelevad?
Muuseumis on töötajaid kokku umbes 10. Meil on tugev side ka Euroopa solidaarsuskorpusega ehk praegu on muuseumis tegutsemas kaks solidaarsuskorpuse vabatahtlikku, üks Portugalist, teine Türgist, ja samal ajal on ka lühiajalisi vabatahtlikke, kes käivad meil abiks oma igapäevatöö või kooli kõrvalt. Vabatahtlikel on meie muuseumis hästi oluline roll.
Kui rääkida muuseumi piletitulust, siis kui suure protsendi kuludest katab piletitulu?
Täispilet muuseumisse maksab 8 € ja piletitulu katab pigem väikese protsendi. Koos töötubade läbiviimisest saadava tuluga umbes 11%.
Saan aru, et töötubade tegemine on lisasissetuleku allikas. Kas on veel lisateenuseid, mida te pakute?
Pakume köite- ja trükiteenust. Meie muuseum on oma kontseptsioonilt töötav muuseum – saame oma masinaid ja muid vahendeid kasutada ka trükitellimuste täitmiseks, mitte ainult ei eksponeeri neid staatiliselt seisvatena külastajatele. Samuti on meil raamatutuba Fahrenheit 451º, mis on TYPA filiaal ja toodab omaette pisikest sissetulekut.
Kust tuleb ülejäänud raha selleks, et saaksite muuseumina avatud olla?
See tuleb erinevatest koostööprojektidest ning linnalt, Kultuuriministeeriumilt ja Kultuurkapitalilt saame samuti tegevustoetust. Meie tegutsemisel ja avatud olemisel on oluliseks faktoriks juba eelmainitud vabatahtlik töö. Tuge mitte ainult raha vaid ka tööjõu kujul saame just ESC ehk solidaarsuskorpuse projekti kaudu. Samuti toimetab täiesti vabatahtlikus korras kogu meie raamatutoa umbes 15-liikmeline meeskond.
Mis on see väärtus, mida külastaja piletihinna eest saab?
8 € pileti sisse mahub ekskursioon, mis on meie muuseumis enam-vähem kohustuslik osa, sest niisama ise näitusel ringi vaadata ei saagi. Lisaks sisaldab ekskursioon erinevaid käelisi tegevusi. Näiteks saab külastaja valmistada käsitööpaberit, trükkida kõrgtrükipressil, katsetada paberivoltimiskunsti või siis trükkida silinderpressil plakati, mis pärast meenena koju kaasa viia. Meie eesmärk on pakkuda igale külastajale hästi personaalset kogemust. Näiteks enne kui me muuseumituuriga pihta hakkame, küsime külastaja varasema trüki- või paberikunstialase kogemuse kohta, kas nad on meid juba varem külastanud või on hoopis erialaselt seotud. Selliste eelteadmistega saame pakkuda igale külalisele kõige paremat ja tema huvidele vastavamat külastuskogemust.
Mis on TYPA sotsiaalne eesmärk?
Üldiselt on meie eesmärkideks oma esemelise kogu säilitamine, uurimine ning täiendamine, aga ka trükikunstialaste teadmiste ja oskuste talletamine ning edasiandmine. Kuna meie muuseum on lähiriikidest (Soome, Läti, Leedu) ainuke, mis selle teemaga tegeleb, on meil peaaegu et sotsiaalne kohustus oma muuseumi käimas hoida. Aga loomulikult on töö, mida teeme, kõikidele meie töötajatele väga südamelähedane. TYPA on alguse saanud ja kindlasti kestab ka edasi ennekõike just selle trüki- ja paberikunstiarmastuse pärast, mis on meis endis ja mida me proovime külastajatele edasi anda.
Kuidas sina näed, mis on kliendi jaoks kõige suurem takistus, et muuseumi lävepakust üle astuda?
Meil endal on tegelikult seda natukene raske uskuda, aga klientide sõnul on takistuseks hoopis selle lävepakuni jõudmine. Meie muuseum on väidetavalt nii hästi ära peidetud, et inimesed ei leia seda eriti üles. Hetkel tegeleme sellega, et oma viidasüsteemi parandada ja end rohkem nähtavaks teha.
Kuid kui rääkida hindadest, siis võib-olla puutume kokku eelarvamusega, et 8 € pilet on pisikese muuseumi kohta liiga kallis. Samas külastajad, kes on hinna tõttu kahelnud, aga siiski meie ekskursioonil osalenud, ütlevad tagantjärele, et saavad täiesti aru, millest selline piletihind tuleb ja see on seda väärt. Selgitustöö piletihinna kohta ongi hästi vajalik, et keegi ei jätaks eelarvamuse tõttu muuseumisse tulemata.
Kuidas siis jõuab kõige otsemini TYPA muuseumisse?
Meie muuseumisse jõuab kõige otsemini kui jätta auto Tartu Aparaaditehase parklasse ja tulla edasi meie juurde jala. Asume aadressil Kastani 48f, mööda Kastani tänavat Aparaaditehasest 200 m Võru tänava poole tulles on meie viidad juba Samelini saapavabriku küljes nähtaval ja juhatavad muuseumi ukseni.
Kuidas olete proovinud piletihinda kliendi jaoks läbipaistvaks teha?
Kui inimene satub muuseumisse, siis me seletame talle, mis ta selle piletihinna eest saab. Meil on nii hinnad kui ka erinevad tegevused üsna hästi lahti seletatud meie kodulehel. Ka sotsiaalmeedias postitame sellest, mida me ekskursioonidel teeme, milliseid töötube läbi viime jne. TYPAsse astub vahel sisse ka inimesi, kes eelnevalt ei ole uurinud muuseumi kohta. Siis me seletame täpsemalt lahti, mida piletihind endas sisaldab ja milliseid tegevusi ekskursiooni jooksul proovida saab.
TYPA muuseum on avatud olnud juba 10 aastat. Kuidas on selle aja jooksul muuseumi piletihind või ärimudel muutunud?
Meil on olnud kolm erinevat hinnaperioodi. Tükk aega oli külastamine üldse tasuta ja põhjus oli selles, et algusaegadel oli tegu pigem stuudioga ning ekskursioone tegid huvilistele muuseumi vabatahtlikud, tutvustades neile meie masinaid. Päris ekskursiooni standardeid ei olnud paigas. Kui hakkasime küsima ka pileti eest raha – sooduspilet oli 2 € ja täispilet 5 € – pidid kõik giidid oskama teatud tasemel ekskursiooni teha ja külastuse juurde hakkasid kuuluma erinevad tegevused. Nüüd on sooduspilet 4 € ja täispilet 8 €. Muutus tuli siis, kui kolisime oma praegusesse asukohta ja saime külastuskogemust veel põnevamaks muuta. Muidugi mängis rolli ka majanduskasv, hinnatõus ja palkade tõus.
See on päris huvitav, et olete 10 aasta jooksul teinud totaalse ärimudeli muutuse. Vabatahtlikusel põhinevast ärimudelist liikunud edasi ettevõtteni, kus on 10 töötajat, piletitulu ja erinevad lisateenused.
Me ise ka ei jõua vahel ära imestada, kuidas selline põlve otsas alustatud asi on jõudnud päris muuseumini. Aga sellest, et teeme õiget asja, annavad märku mitu olulist tunnustust, mis me oleme viimastel aastatel saanud. Ülemöödunud Muuseumirotil olime nomineeritud parima püsiekspositsiooni kategoorias ning praegu oleme jõudnud kuue ILUCIDARE kultuuripärandi auhinna nominendi hulka. Ootame põnevusega, tulemused tulevad sügisel. ILUCIDARE auhinda annavad välja Euroopa Komisjon ja Europa Nostra, tegemist on väga vinge tunnustusega meile.
Kuidas kriis mõjutas muuseumitegevust? Kõik Eesti muuseumid olid suletud, ei saanud ühtegi külastajat vastu võtta ning ekskursioonie korraldada. Mis te sellel ajal tegite?
AAlguses olime kurvad, siis hakkasime mõtlema, kuidas edasi käituda kui saame uksed uuesti avada. Paari kuu sisse jäi periood, kus töötajad paarikaupa käisid muuseumis, et püsiekspositsiooni täiendada. Samuti filmisime mõned online-töötoad ja põhirõhku panime sellele, kuidas avatud olles jälle kiiresti tööga pihta hakata. Kõiki ohutusreegleid järgides on meil kohe-kohe tulemas linoollõike konkursiga seotud linoolitöötoad. Samuti oleme lastele väikese programmi kokku pannud. Niimoodi üritamegi võimalikult kiiresti kaotatud aega tagasi teha.
Kui sa praegu vaatad muuseumis ringi, kas on tunne, et kriis on läbi või on inimesed pigem ikka ettevaatlikumad?
Kindlasti on ettevaatlikud. Hetkel võiks meil käia hästi palju kooligruppe -see on iga kevade kohustuslik osa. Ent pigem on muuseum tühi. Ilmselt tuleb kogu suvi natukene tagasihoidlikum kui ta tavaliselt on, aga see on arusaadav.
Kas on sul veel mõningaid mõtteid lõpetuseks?
Loodan, et meie juurde hakkavad rohkem jõudma ka kohalikud inimesed. Suur osa meie külastajatest on turistid, kuid meil oleks hästi suur rõõm kui ka kohalikku rahvast rohkem sisse astuks ja tuuri sooviks.
Meid võib jälgida Facebookis, kus lehe nimeks on TYPA. Samuti Instagramis @typacentre ja kodulehel www.typa.ee, kus jagame infot oma tööde ja tegemiste kohta.