Saad teada mis on sotsiaalse ettevõtlus, selle tunnustest ning erinevusest teistest ettevõtlusvormidest.
Saad teada mis on sotsiaalse ettevõtlus, selle tunnustest ning erinevusest teistest ettevõtlusvormidest.
Mõistad mis on Eesti olukord sotsiaalse ettevõtlusega: kui palju on töötajaid selles sektoris, mis ajal on enim asutatud sotsiaalseid ettevõtteid, jpm.
Sotsiaalsed ettevõtted on ettevõtted, mille põhieesmärgiks on luua positiivset mõju ühiskonda. Lihtsamalt öelduna – sotsiaalsed ettevõtted müüvad oma tooteid või teenuseid eesmärgiga muuta maailma paremaks.
Sotsiaalsete ettevõtete ühiskondlik eesmärk tähendab nende otsest panustamist inimeste toimetulekusse ja heaolusse ning loodus- ja elukeskkonna soovitava seisundi püsimisse.
Ettevõtlus tähendab tegutsemist majandusüksusena, st kaupade või teenuste pakkumist tasu eest püsiva tegevusena.
Kõik sotsiaalsed ettevõtted lahendavad mingeid SDG (sustainable development goals) ehk ÜRO poolt seatud kestva arengu eesmärke, et maailm jääks ka järeltulevastele põlvedele samasugune või parem kui meile. Sotsiaalsed ettevõtted on selle kõige selgroog, aidates elu jätkata jätkusuutlikult.
Z-generatsiooni puhul öeldakse, et nad otsivad enim tähenduslikkust, sügavamat mõtet. Aidata maailmal toimida, s.t muuta paremaks keskkonda või inimeste heaolu, lahendades kõige keerukamaid probleeme nagu ühiskonna vananemine, keskkonnasaaste, asjade ületarbimine, on see, millega tegelemine annab tohutut rahulolu.
Sotsiaalsete ettevõtete ärimudelid on väga mitmekülgsed. Võimalik on saada ja end rahastada osaliselt nii projektitoetustest, kuivõrd teha kõike puhtalt ärilistest tuludest. Seega on see lihtne võimalus ühendada enda senised oskused ja teadmised maailmaparandamise vankri otsa.
Mida edukam oled sotsiaalse ettevõtjana, seda paremini läheb sul nii finantsiliselt, kui ka inimeste/keskkonna aitamise osas. See on see sektor ja vorm, kus nii finantsilised kui ka maailmaparanduslikud huvid on automaatselt ühendatud. Seega ei pea kunagi muretsema, et ega ei muutu tegevus liiga materialistlikuks või et kas tehtavast ära elab. Mida edukam oled, seda enam aitad ja ka teenid.
Rohepööre, jätkusuutlik tarbimine, ringmajandus ja kõik muud sotsiaalse ettevõtlusega seonduvad teemad on megatrend, millega peavad arvestama nii pangad, valitsusasutused, börsiettevõtted kui elanikud meie ümber. Arvestades kui palju teemale tähelepanu ajas üha enam pööratakse, siis on praegu kõige parem aeg sotsiaalse ettevõtlusega alustada.
Kui tihti on raske kuskilt alustada, sest ei tea mida või kuidas teha, siis sotsiaalse ettevõtluse osas oleme loonud nii Slacki kogukonna, palju materjale on siin samas lehtedel kättesaadavad, kui ka korraldame Baltikumi suurimat mõjufestivali Impact Day, kus saad olla koos täpselt samasuguste inimestega nagu sa ise oled.
Sotsiaalse ettevõtte ärimudel võib olla erinev ning koosneda mitmest allikatest. Üks olulisemaid allikaid on kindlasti enda toodete/teenuste müük, mille kõrval võib sotsiaalne ettevõte tulu teenida ka läbi projektitoetuste, hangete, annetuste ja muus vormis.
Vaata seda sotsiaalsete ettevõtete andmebaasist siit: andmebaas.sev.ee.
Eelkõige kasumile orienteeritud äriettevõtted loovad ühiskonnale väärtust töökohtade loojatena ja maksutulu allikatena. Eesti riik väärtustab eriti neid ettevõtteid, kelle töötasude ja maksude allikaks on eksporditulu. Sõltuvalt tegutsemise valdkonnast ja – viisist võib nende väärtus väljenduda ka elanikkonna heaoluks vajalike toodete (nt tervislikud toidukaubad) ja teenuste (nt telekommunikatsiooni lahendused) pakkumises vastutustundlikult ja jätkusuutlikul moel.
Ühiskondlik eesmärk tähendab, et sotsiaalsed ettevõtted panustavad otseselt Eesti riigi arengueesmärkide saavutamisse nii seoses inimeste heaolu suurendamise kui keskkonnakaitsega. Edu korral loovad nad lisaks ühiskonda panustamisse oma põhitegevuse abil sama väärtust nagu äriettevõtted (töökohad, maksutulu).
Sotsiaalsel ettevõttel on mitmekesisemad tuluallikad, suutes edu korral pakkuda järjepidevamat ja kvaliteetsemat teenust.
Vastutustundlikud äriettevõtted panustavad (tavaliselt väga väikse) osa oma kasumist vabatahtlikult oma töötajate heaolu parandamisse, ühiskondlikesse algatustesse või näiteks tarneahela keskkonnaõbralikumaks muutmisse. Aja jooksul võivad panustamise fookus, eesmärkide selgus, maht ja järjepidevus suurel määral kõikuda.
Sotsiaalsed ettevõtted panustavad enamiku oma kasumist ühiskondliku heaolu jaoks, tehes seda sihipäraselt ja järjepidevalt oma eesmärgi nimel. Näiteks võib mõni õigusbüroo otsustada mõnel aastal panustada teatud mahus tunde kogukondade nõustamiseks, Keskkonnaõiguse Keskus on sellele eesmärgile pühendunud aga täisjaga.
Sotsiaalsed ettevõtted on oma olemuse poolest kodanikualgatuslikud. Nad ei asenda avalikku sektorit, kuid võivad olla tugevateks partneriteks, tuues mängu unikaalseid tugevusi. Näiteks on paljud sotsiaalsed ettevõtted algatatud sihtrühma liikmete endi poolt (nt Eesti Pimemassööride Ühing).
Vabatahtliku tegevuse keskmes on vabatahtlik, tasustamata töö. Kuigi ka sotsiaalsel ettevõttel saavad olla abis vabatahtlikud, siis sotsiaalse ettevõtte keskmes on toodete/teenuste müük.
Ei ole. Kuigi osades teistes riikides nii on, siis Eesti seadusandlus mingeid erisusi hetkel ei luba.
Sõltuvalt sellest mis sa teed, kuidas su mudel ja ahelad on üles ehitatud on see kõik väga individuaalne. Selle osas saavad sind aidata erinevad eksperdid ja organisatsioonid, kes aitavad paika saada enda mõju mudeli.
Eesti seadusandluses puudub kindel juriidiline vorm, mille kaudu sotsiaalseid ettevõtteid defineeritakse: tegutseda saab nii OÜ, MTÜ, SA, tulundusühistu, FIE, täisühing kui ka usaldusühinguna.
Eestis tegutseb mitmeid organisatsioone, et aidata sotsiaalsel ettevõtlusel kasvada.
Sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni koostöökokkulepe on laiem tahteavaldus sektorite üleseks koostööks ning näitab osapoolte avatust ja soovi teha koostööd valdkonna arendamisel.
Koostöökokkuleppega on liitunud 23 erinevat sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooniga tegelevad organisatsioonid, sealhulgas ministeeriumid, ülikoolid, erasektori partnerid ja tugiorganisatsioonid.
Osapooled leppisid kokku teha koostööd neljas valdkonnas:
Eestis koordineerib kokkuleppega seotud tegevusi Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik. Koostöökokkuleppega saavad jätkuvalt liituda kõik soovijad.
Allpool saad tutvuda Eesti Statistikaameti 2018. aasta ülevaatega sotsiaalsetest ettevõtetest aastatel vahemikus 2012-2018.
Vaadates töötajate arvu sotsiaalsetes ettevõtetetes, on kasv pidev. Kuigi 2018. aastal kasvas töötajate arv vaid kahe võrra, siis sellele eelnenud aastal loodi rekordiliselt 138 uut töökohta. Lisaks joonistub statistikast välja, et sotsiaalne ettevõtlus ei ole ainult MTÜ-de pärusmaa – 5% sotsiaalsete ettevõtete töökohtadest on sihtasutustes ning 27,5% osaühingutes.
2018. aastal oli sotsiaalse ettevõttena Eestis registreeritud kokku 126 ettevõtet, millest 40% on loodud huvitaval kombel majandussurutise aastatel 2006-2011. Viimastel aastatel on uute ettevõtete arv olnud üsna madal ning hetkel oleme samal tasemel, kus olime 90ndate Eesti alguses – kuni 5 uut sotsiaalset ettevõtet kahe aasta peale.
2018. aastal teenisid kogu sotsiaalse ettevõtluse müügitulust üle poole osaühingud. Pea 40% müügitulust teenisid mittetulundusühingud ning sihtasutused teenisid peaaegu 4%. Veel on huvitav, et 56,6% sotsiaalsete ettevõtete müügitulust 2018. aastal teenis kokku 17 osaühingut ning pea 40% müügitulu saavutamiseks andsid oma panuse 100 mittetulundusühingut. Tegutsevaid sihtasutusi oli sel aastal kokku 9. Seega teenib üks sotsiaalse ettevõtluse osaühing aastas sama palju müügitulu kui ümmardatult 8 mittetulundusühingut või sihtasutust.
Andmebaasist leiad Eestis tegutsevad sotsiaalsed ettevõtted, nende lahendatavad säästva arengu eesmärgid ning suurused.
