Hea Koostöö Hoiu-laenuühistu sündis soovist anda inimestele teadmisi ja praktilisi oskuseid, kuidas rahaga teistmoodi, arukamalt ümber käia. Ettevõtte asutamiseks vajati vähemalt 25 inimest, kes olid valmis ka rahaliselt panustama, et asutamiseks vajalik algkapital 32 000 eurot kokku saada. Ettevõtte põhiasutajaid oli kolm – õpetaja Esther Grünberg, Gaia Akadeemia eestvedaja Toomas Trapido ja sotsiaalse ettevõtluse ja organisatsiooniarengu konsultant Tiit Urva.
Miks on Hea Koostöö Hoiu-laenuühistu näol tegemist sotsiaalse ettevõttega?
Meie idee ja soov on anda inimestele teadmine ja praktiline oskus, kuidas rahaga teistmoodi teadlikumalt ümber käia. Neid ideed praktiseeritakse nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Seda liikumist kutsutakse eetiliseks ja sotsiaalseks panganduseks. Nendest eeskujudest lähtuvalt oleme loonud Eestis initsiatiivi, mis on eeskujuks ja õpetab nägema, et mida iga ühistu liikme hoiustatud rahaga tegelikult tehakse kui see raha eetiliselt ja sotsiaalselt Eestis toimima panna. Seda laadi finantsasutused näitavad teed tuleviku pangandusele, mis peavad teenima inimesi, mitte vastupidi.
See oli meie teadlik ettevõtmine, et leida üles sotsiaalselt mõtlevad ja tegutsevad inimesed, kes tegelevad sotsiaalse ettevõtlusega või kavatsevad sellega alustada. Nii alustavatel kui sotsiaalsetel ettevõtjatel on alati puudus rahast, millega soovitakse häid ideid ellu viia. Seega soovisime luua koos finantsasutust, mis hoiustab vabad (ka väikesed summad) rahalised vahendid ja suunab need erinevatesse sotsiaalsetesse, ökoloogilistesse jätkusuutlikkesse projektidesse Eestis.
Siin on meil kaks tegevus suunda. Esimene, et me otsime inimesi, kes teadlikult soovivad oma vaba raha hoiustada ja kes soovivad teada, et milliseid sotsiaalseid projekte nende abil ellu viiakse. Meil on kombeks, et hoiustajad teavad kus, millistes projektides nende raha aitab väärtust loob. Teiseks, otsime sotsiaalseid ja keskkonnateadlikult mõtlevaid ettevõtlikke inimesi, kelle ideedeks on elu edendavad tooted ja teenused, millede elluviimine võimaldab luua paremat tulevikku meie kõigi jaoks.
Tänaseks on meil juba üle 100 liikme. Meie osakapital on umbes 70 000 eurot, hoiuseid on üle 80 000 eurot. Laene oleme välja andnud üle 100 000 euro. Tegemist on suhteliselt väikeste laenude ja projektidega, sest ka meie ise oleme väikesed ja meie finantsvõimekus tuleneb hoiustatud vahenditest, kuid sellevõrra on suur meie teadlikkus sotsiaalsete projektide kasvavast rollist Eesti ühiskonnas. Meie poolt väljaantava laenu ülemiseks piiriks on hetkel 10 000 euro. Samas paljude projektide ja tegevuste jaoks on see sageli täiesti piisav summa, et erinevad sotsiaalsed ettevõtted saaks oma tegevused käima tõmmata või edasi liikuda.
Millist kasu saab laenuandja ja laenuvõtja rahaga eetiliselt ümberkäimisest? Mida tähendab üldse rahaga eetiliselt ümberkäimine?
Kui me paneme oma raha kusagile panka, võetakse see hea meelega vastu, aga mida selle rahaga tehakse meile teada ei anta. Me teame, et kommertspank paigutab raha sinna kus see on kõige kasumlikum, sest panga põhieesmärgiks on omanikutulu teenimine. Seega eelistakse investeeringud, millede ühiskondlik jätkusuutlikus on sageli küsitav (relva kaubandus, keskkonda kahjustavad tootmised). Kuid see on ainult jäämäe veepeale osa, lisaks veel rahapesu jm. Hea Koostöö HLÜ puhul me teavitame oma liikmeid, milliseid projekte me rahastame ja kuidas seeläbi nende tegemisi toetame. See on läbipaistvuse printsiip, mis teeb selle eriliseks – inimesed teavad, kuhu nende raha liigub. Samas tavapankades sotsiaalsed ettevõtjad sageli laenu ei saa.
Me tahame aktiivsemalt liikuda edasi suunas, kus meie hoiustajad näevad meie kodulehel uusi laenutaotlusi ja neile projekti idee meeldib, siis saavad nad oma vaba raha selle konkreetse projekti toetuseks hoiustada. Kui meil hetkel hea laenuprojekti jaoks vahendeid ei jätku, siis antud projektile laenu andmiseks saame käivitada hoiuste korje. Siis tekib hoiustajal otsene kontakt ka antud projekti ja selle elluviijaga.
Oleme märganud, et inimestele on tähtis näha, kuhu annetus läheb. Head ja eetilised projektid on kõik jätkusuutlikkust toetavad – kas siis mahe-öko põllumajandus, vanade talukohtade renoveerimine, kus toodetakse tervislikke toiduaineid, kohalike mahetalunike toodete turustamine ja nii edasi. Meil on väga erinevaid laenuprojekte. Näiteks oleme toetanud Reet Ausi taaskasutatud materjalidest valmistatud riiete poe käivitamist Telliskivi loomelinnakus.
Üks meie laenuprojektidest on seotud Põlvamaal Hundiallika retriidi- ja koolituskeskuse renoveerimisega, kus oleme neile kolmes erinevas etapis sildfinantseerimiseks laenu andnud. Hundiallika keskuse ehituseks on taotletud ja saadud PRIA toetusi. Kuna reaalne raha laekub siis kui vastav ehitusobjekt on valmis, siis oleme objekti valmis ehitamiseks andnud nn „sildfinantseerimise“ laenu.
Kui palju viiest laenutaotluse teinud ettevõttest keskmiselt laenu saab ja kui palju lükkate tagasi?
Selliseid projekte ei ole palju, keda oleme tagasi lükanud. Kui ettevõte alustab ja on algfaasis, siis tal tegevusteks vajalikest vahenditest alati puudus, eriti rahalistest. Järgmises etapis, kui ta on juba saanud nö järjepeale, siis võib tal tekkida vahendite ülejääk ja siis ta heameelega hoiustab meile eesmärgiga aidata järgmist ettevõtet.
Selle aasta kevadel on meil üllatavalt palju uusi taotlusi juurde tulnud. Kuid hetkel on meil puudus hoiustest ja seetõttu on paar projekti järjekorras uusi hoiuseid ootamas. Ootel on hetkel 2-3 laenutaotluse projekti, kelle jaoks otsime uusi hoiustajaid. Oleme teinud üleskutseid, et suurendada hoiuseid. Oleme suhelnud ja meil on dialoog erinevate sotsiaalsete ettevõtete ja inimestega.
Siit siis üleskutse kõigile: kellel on võimalik, palun tulge meie Hea Koostöö HLÜ liikmeks ja hoiustage sotsiaalsetesse ettevõtjate jätkusuutlikesse projektidesse. Alustada võib ka väiksemates summadest!
Kas kriisi ajal ka uusi taotlusi tuli?
Jah, see on üllatav, et neid tuli isegi rohkem. Oleme sel aasta kolm laenu välja andnud ja kolm on veel plaanis. Tavaliselt on see kogu aasta maht. Loodame, et sügisel tuleb neid veel. Nüüd on piiranguks see, milleks me ka turundust vajame – leidmaks uusi hoiustajaid, et aidata häid projekte ellu viia.
Kui ma olen alustav ettevõtja – teenin vaikselt tulu ja kliendibaas suureneb – millisel hetkel peaksin uurima ettevõttele laenu võtmist, et oma äri laiendada?
Kuna ma olen ise ka ettevõtjate ja organisatsioonide nõustaja, siis ettevõtjate probleemid on mulle tuttavad. Tavaliselt laenu tahetakse võtta siis, kui on vaja tehnoloogilist uuendust või luua uut töökohta. Mingil hetkel näeb ettevõte, et tellimused kasvavad ja nõudlus toodete või teenuste järele suureneb.
Selleks, et suuremat tegevuste mahtu käivitada, on vaja uute investeeringute või arenduste jaoks laenu võtta. Kui ettevõtja soovib laenu võtta, siis on tal tavaliselt selleks mingi vajadus – näiteks on vaja kauba transpordi jaoks osta mikrobuss.
Eelmine aasta oli üks uus alustav šokolaadifirma, kes oma tootmise alustamiseks laenu vajas. Ja veel mõned kaupmehed, kes oma tooteid tahavad paremini nähtavaks teha – on vaja ruume korda teha, näiteks Reet Aus Tallinnas. Sanmuti Tartus oli ettevõte Step UP, kes vajas suurema kohvik-poe jaoks vahendeid. Nad propageerivad ausat kaubandust ja toovad vastavaid tooteid maale. See on ikkagi reaalselt vajadus. Tuleb aru saada, mis on ettevõtja reaalne vajadus, milleks laenu vajatakse ja millega me saame teda aidata.
Me arutame ettevõtte soovid läbi, kohtume inimestega ja püüame jõuda selgusele nende vajadustes. Vaatleme laenutaotluse sotsiaalseid ja eetilisi aspekte. Vastavalt sellele me ka laenuotsuse teeme.
Millised on Hea Koostöö Hoiu-laenuühistu kriteeriumid ettevõttele laenu andmisel?
Kui eraisik või ettevõtja pöördub meie poole, siis selgitame kõigepealt üle tema senise vähemalt poole aasta pikkuse finantskäitumise – milline on tema viimase perioodi kohustused ja maksete graafik või laenud teistest pankadest. Seega viime end kurssi inimese või firma maksekäitumisega, selgitame välja olemasolevad kohustused.
Teiseks soovime tema äriprojektist aru saada – millega ta tegeleb ning missugused on käibeprognoosid. Kui tegemist on alustava ettevõttega, peab kindlasti olema selge äriplaan ja mis tekitab kindlustunde. Samuti peab ettevõtja ise oma äriplaanist aru saama ning olema võimeline seda ellu viima. Samuti ootame sotsiaalse, eetilise aspekti põhjendamise oskust.
Seejärel vaatame laenukomitees taotluse üle ja teeb otsuse, mille juhatus kinnitab. Meie eesmärk on ära tunda need laenutaotlused, kus projekti elluviimine oleks vastavuses sotsiaalsete ja eetiliste eesmärkidega. Ning et ka laenusaaja ettevõtja oleks selge nägemusega, mida ta suudab põhjendada.
Millised tagatised on ettevõtja laenu puhul?
Eraisikute puhul on selleks kindlasti stabiilne sissetulek ja kindel palga laekumine. Ei tohi olla selliseid teisi laene, mis teevad uue laenu igakuised tagasimaksed võimatuks.
Kuna meie laenusummad ei ole suured, on tingimuseks sõprade või sugulaste poolt antavad käenduslepinguid. Paljud hoiu-laenuühistud kasutavad hüpoteegilepinguid, kus kinnisvaratagatis peab kordades ületama laenusumma maksumuse. Meie oleme kasutanud aga valdavalt käenduslepinguid, kus käendajaks kindla sissetulekuga eraisik. Siinkohal ongi peamine printsiip inimlikkus – kui endal ei ole, aitab see kellega on sõlmitud käendusleping. See suhe saab põhineda usaldusel.
Mis saab siis, kui ettevõte siiski ei lähe pärast laenu kaasamist nii suurelt käima ja tekivad laenu tagasimaksel raskused? Mida selles olukorras teha?
Kui selline olukord on tekkimas, püüame sellest võimalikult varakult teada saada. Saame inimesega kokku ja teeme alternatiivse plaani. Kui antud projekti ei ole võimalik ellu viia, siis hindame olemasolevat olukorda. Laenu ümberkorraldamisel lähtudes laenujäägist ja uuendame lepingu, lähtudes laenuvõtja isiku igakuistest tagasimaksu võimalustest.
Meil oli juhus, kus ettevõtja tegevusplaan ei õnnestunud. Inimesega, kes seda projekti vedas, leppisime kokku pikemaajalise, väiksemate osamaksetega tagasimakse graafiku. Sõlmisime kokkulepe, et raha tagasi maksmine siiski toimub, aga pikemal ja paindlikul viisil so jõukohaste kuumaksetega, nii et inimene saaks oma eluga edasi minna. Kokkulepitava lahenduse leidmisel püüame arvestada seda, et lahendus oleks moraalne ja eetiline.
Koroonapandeemiaga muutusid pankade laenutingimused karmimaks, kas ka Hea Koostöö Hoiu-laenuühistul? Mida jälgitakse nüüd pingsamalt?
Tean, et osad suured pangad tegid maksepuhkusi ja kujundasid maksegraafikuid ümber. Meie läksime ka sama teed pidi. Kliendid, kes andsid märku sellest, et neil müügikäibed langesid – tegime neile maksepuhkuse. Maksti ainult intressid, laenu põhiosa nad mõned kuud ei maksnud. Rääkisime läbi ja leppisime kokku, mis on minimaalne tasu, mis nad suudavad maksta. Suvel taastuvad endised laenulepingud.
See on päris huvitav, ma saan aru, et lisaks laenuvõtjale te võtate ise ka vastutuse selle otsuse eest.
Just, see on hästi oluline. See ongi moraalse eetilisuse printsiip, et me ei pane ainult laenuvõtjat vastutama oma tegude eest, vaid me oleme kõik ühises paadis ja püüame leida kokkuleppe, et tekiks hea koostöö ja usaldus. Püüame oma nime õigustada. Kui inimesel läheb halvasti, siis meist ei saa vihavaenlased, vaid vahel see suhe läheb veel paremaks, vaatamata juhtunule.
Meie eesmärk on inimesi aidata. Raha on lihtsalt üks vahend, millega me vahendame suhteid, aga kui me sellega arukalt ringi käime, siis on läbi selle võimalik teha paremat elu ja suhteid kõigile.
Esialgu on meie väljaantavad summad väikesed ja tagasihoidlikud sellepärast, et tahame kasvada. Euroopas on palju suuri võimsaid sotsiaal-eetilisi pankasid, mis tegelevad inimeste igapäevateenindamisega. Meie alustasime hoiu-laenu võimalusest ja edaspidi on plaanis sotsiaalseid investeerimis fonde siis juurde luua.
Ühistu ühise hea koostöö pangaks kasvamiseks on vaja viie miljonilist omakapitali. Praegu ei ole ükski tegutsev hoiuühistu sinnani veel jõudnud, aga võimalused selleks mõnedel juba on olemas. Meie eesmärgiks ja vahendiks sellel suunal on teadliku kogukonna loomine ja koos kasvamine, kes on valmis üksteist usaldama, toetama ja ühise koostöö nimel pingutama.
