EestiGo kogemus Hooandja kaudu raha kaasamisest

EestiGo on uus seiklusmäng mobiilirakenduse kujul, mis lahendab kahe sihtrühma probleeme. Üks sihtrühm on tavalised inimesed, kelle jaoks soovis EestiGo muuta siseturismi kogemust lihtsamaks ja põnevamaks. Eesti on täis huvitavaid kohti, ent põhiline probleem on planeerimine. On palju tuntuid kohti, näiteks vanalinn või Jägala juga, kus kõik on juba sada korda käinud. Kui tahad mõnda uut kohta avastada, pead planeerimisse aega panustama. 

EestiGo lahendus on pakkuda inimestele ettevalmistatud huvitavaid teekondi. Inimene ei pea ise planeerima, vaid saab usaldada rada ja minna seiklema. Lisaks ilusatele paikadele on seal veel midagi, mida saab kohapeal teha – mängud ja muud pakkumised.

Teine sihtrühm on väiketootjad. Eestis on palju inimesi, kes pakuvad huvitavaid teenuseid, aga inimesed ei tea nendest. Neid on vaja esile tuua ning nii sündiski EestiGo.

Vestlesime Andres Gavriljukiga EestiGo meeskonnast.

Kuidas teil läks kampaania Hooandjas? Kui kaua võttis kampaania ettevalmistamine ja millised olid suurimad õppimiskohad?

Hooandja on hea koht selleks, kui soovid saada rahastust heategevuslikule projektile – sa ei otsi investorit, vaid soovid inimestele midagi huvitavat pakkuda. 

Kampaania ettevalmistamine võttis aega umbes kuu. Kõige keerulisem oli huvitava video loomine, mis tutvustaks inimestele arusaadavalt, mida me teeme. Eriti siis, kui lood mingit IT lahendust, mida ei ole veel olemas. 

Oleme kõige rohkem raha kaasanud enda tuttavate, sõprade ja sotsiaalvõrgustike kaudu. Kasutasime küll Hooandja platvormi, aga ise tegime väga palju turundust. Helistasime inimestele, et meil on käimas kampaania, mine loe kodulehelt ja toeta meid. Umbes 60-70% rahast koguneski läbi otsemüügi ja ülejäänud olid võõrad inimesed. 

Meie jaoks oli suurim õppekoht, et kampaaniat on vaja alustada enne Hooandjat. Kampaania peab olema suurelt ka sotsiaalmeedias, sest ainult Hooandjast ei piisa. Pead ise võimalikult palju inimesi sinna suunama. 

Kampaania kestis kuu aega ja meie eesmärk oli koguda 3000 eurot. Lõime eelarve, kui palju meil on vaja raha esimese versiooniga välja tulemiseks ja selle turundamiseks. Hooandja on hea platvorm, kus testida vajadust selle teenuse või toote järele.

Lisaks oleme läbi Hooandja leidnud vabatahtlikuid, kes tahaksid aidata ja ka mõned potentsiaalsed partnerid. 

EestiGo meeskonda kuulub 8 inimest. Kuidas te leidsite oma meeskonda liikmed, kes soovivad panustada ühiskonna heaolusse?

Suurem osa liikmetest on meie sõbrad ja tuttavad või liitunud läbi sõprade ja tuttavate. Osade inimestega töötan ma koos teises ettevõttes ning osa inimesi on lihtsalt need, kellele tundus praegune olukord väljakutseid pakkuv. Kui eesmärk on hea ja selge, siis mina leian, et inimesed on alati valmis õppima. 

EestiGo kuvatõmmis

Kuidas te leiate oma mängu jaoks erinevaid väiketootjaid ja huvitavaid kohti?

Me arvame, et kvaliteet on parem kui kohtade võimalikult suur arv. Meil ei ole mõtet tuua sinna tuhandeid kohti ja pakkujaid, vaid parem keskendume sellele, et me tuvastame päriselt huvitavad kohad. Väiketootjatega me püüame üles ehitada koostöö selliselt, et me esialgu leiame ise kohad, mis on huvitavad. Eks see „huvitav“ on subjektiivne mõiste, aga mis teha – inimesed on ka subjektiivsed. 

Partner peab pakkuma meie rakenduses midagi erilist. Soodustus ei ole eriline, see on lihtsalt soodustus. Midagi erilist on see, et ta mõtleb mingi eritoote välja või ta teeb sinu jaoks midagi, mida tavaliselt ei saa ja võib-olla lisaks tarbid ka teisi kohapealseid teenused ja tooteid.

Nii on kasutal põnevam ja samal ajal ka tootjale või teenusepakkujale –  ta ei pea tegema soodustust. Kui ta teeb soodustuse, siis ta saab ju vähem raha, aga meie mõte on teda toetada, et ta saaks rohkem raha. Mis tähendab, et inimesed lihtsalt peavad mõtlema, mida nad veel saavad pakkuda, et teenida rohkem raha ja kasvada. 

Praegu me koostame teekonnad ise – iga inimene mõtleb oma kogemuste peale ja proovib üles leida need kohad, mis talle meeldivad. Siis me kaasame teisi inimesi – näiteks suhtleme praegu reisiblogijatega, et nad pakuksid endanimelisi teekondi. 

EestiGo kuvatõmmis

Sina võid näiteks luua enda teekonna kohtadest, mis tunduvad sulle põnevad. Ja mitte lihtsalt kohtadest – kõik need kohad, mis on teekonna sees, on omavahel loogiliselt seotud. Valid temaatika, näiteks ajalugu ja need kohad moodustavad ühe loo. 

Kui palju teil praegu neid kohti juba on?

Meil hakkab olema umbes 5-6 erinevat teekonda, mis koosnevad kuni kümnest erinevast punktist. Me hakkame neid pidevalt lisama ja vahetama. Rakendus peab olema elav ja vastama sellele, mis praegu maailmas toimub. Või üleüldiselt, kui meil näiteks on jõulud, siis me pakume sulle midagi, mis on sellega seotud. 

See on siis kogu aeg muutuv, et kui ma korra käin kõik rajad läbi, siis mõne aja pärast võin juba uuesti vaadata, et ehk on midagi uut ja põnevat?

Jah, just.

Kuidas üldse väiketootjad ja Eesti siseturism on vastu pidanud koroonaga seotud väljakutsetele?

Ma arvan, et siin on natuke vara öelda, kas ja kuidas nad on vastu pidanud. Seda me alles näeme võib-olla järgmine aasta, sest minu arvates on hetkel kriisi esimene faas. Praegu on selgelt näha, et paljudel on keeruline osutada teenuseid ja jätkata täpselt nii nagu varem. Vaatamata sellele, et siseturism on kasvanud, on välisturistide arv kahanenud. Välisturistid väga paljudes kohtades on ikkagi peamine klient. 

Ma arvan, et see olukord on keeruline ja keerulises olukorras on alati vaja mõelda, kas saame teha midagi teisiti. Kas saame vähendada enda kulusid või pakkuda midagi teistmoodi juba olemasolevatele klientidele.  

Millises staadiumis on hetke mängu arendus ja millal seda kasutama saab hakata? 

Septembris me tahame avalikustada esimese versiooni, kus on juba olemas teekonnad ja seda on võimalik kasutada reisimiseks, ent seal ei ole veel kõiki teekondi. Aga see ongi mõte, et avalikustame midagi, mida inimesed saavad testida. Me tahame vaadata, kuidas inimesed selle vastu võtavad, mis nendele meeldib ja mis ei meeldi, mis mõtted ja ideed neil endal tekivad. Võib-olla me avastame nii uusi võimalusi. 

Äkki sa oskad anda paar nõuannet, et kui kellegi teisel on veel selline äpi tegemise idee, et millised on kõige suuremad õppimiskohad, mida tuleks silmas pidada, kui sa tahad ühte rakendust luua?

Esiteks, sa pead otsustama, mille jaoks sa seda teed –  et kas see on äri või see on heategevus. See peab olema väga teadlik otsus. Näiteks EestiGo on meie jaoks pigem heategevus kui äri. Tahame esmaselt toetada teisi, toetada valdkonda ja õppida. Me saame aru, vastutasuks saame teadmised, mitte raha.  

EestiGo kuvatõmmis

Kui sinu jaoks äpi tegemine on äri, siis peab olema ärimudel paigas – kuidas teenid raha ja kas on piisavalt palju kliente. Eriti Eestis või isegi Baltikumis, kus lõppkasutajate arv on väga piiratud. 

Teine aspekt on see, et kõige keerulisem võib tunduda selle infosüsteemi või äpi arendamine, aga tegelikult see ei ole kõige keerulisem osa. See tundub keeruline, sest inimestel lihtsalt puudub teadmine, kuidas neid tehakse. Kõige keerulisem on tegelikult õige teenuse osutamine ja inimeste kaasamine. Äpi võib välja arendada, sinna võib luua sisu ja teha väga palju huvitavaid funktsionaalsusi, aga see ei tähenda, et inimesed sellest teada saavad. 

Kui inimesed ei saa sellest teada, siis on kurb. Väga palju häid funktsionaalsusi, aga kasutajaid pole. Ehk kõige suurem väljakutse ongi müük ja turundus, positsioneerimine ja kasutajate saamine – siis alles algab äri. Kui sul on kasutajad ja kliendid, kes annavad tagasisidet, saad seda omakorda kasutada äri või rakenduse edasi arendamiseks. 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga