Influencer Merylin Nau: „Küsi õiglast tasu!“

Reklaam influencer-turunduses ehk suure jälgijaskonnaga sotsiaalmeedia kontodel on täna väga laialt levinud, ent samas juriidiliselt üsna reguleerimata valdkond. Vestlesime sel teemal menusaatest Rannamaja tuntud influencer ehk suunamudija Merylin Nauga. Uurisime, kuidas oma teenuseid selles veel küllaltki välja kujunemata valdkonnas hinnastad ning millised on olnud tema suunamudija karjääri õnnestumised ja õppetunnid 


Räägime esmalt, kes üldse on influencer? Mis hetkel sa ise said aru, et sinu valikuid sotsiaalmeedias jälgitakse ja su jälgijad on neist mõjutatud?

Mina tunnen seda, et minu arvates võib influencer olla reaalselt igaüks, kes soovitab tooteid, mida ta ise sisimas tunneb, et need talle väga meeldivad ja tahab neid ka teistega jagada. Sel hetkel sa tegelikult ju oledki influencer!

Ma ise hakkasin end tundma influencerina alates 2016. aasta missivõistlustest Las Vegases, kus käisin Eestit esindamas. Seal osalemise ajal sain oma sotsiaalmeedia kanalitesse päris palju jälgijaid juurde. Sel hetkel märkasin ka, et paljud brändid võtsid minuga ühendust, et koostööd teha. Ja siis ma mõtlesingi, et oo, päris lahe! See ei olnudki minu isiklik tahe, see lihtsalt tuli iseenesest ja ma läksin vooluga kaasa. 

Räägime natuke sinu influenceri-karjääri algusest. Kui praegu oma karjääri algusaegadele tagasi vaatad, mida oleksid teisiti teinud või mida oleksid teada tahtnud?

Ma pean kõigepealt ütlema, et mul on vedanud oma jälgijaskonnaga – ma poleks kunagi arvanud, et ma missivõistlustelt võin saada nii suure jälgijate hulga. Aga see põhjus, kuidas ma selle sain – eks ma olin pidevalt seal kaamerate-mikrofonide ees, rääkisin palju Eestist ja see jäi inimestele silma! 

Üks asi veel, millega ma jäin silma, oli minu pikkus. Seal olid tüdrukud ikka pea kahemeetrised, aga mina olin ikka drastiliselt lühem teistest. Maailmale jäi see silma ja mu kontole hakkas palju jälgijaid tulema. 

Aga õppetundidest –  põhiline viga, mida tehakse, kui ollakse influencer, on oma jälgijate ripakile jätmine. Kui sul on tekkinud suur jälgijaskond, pead neile pakkuma ka sisu, mida jälgida ja mis neid huvitaks. Mul on missiaegadest jälgijaid Filipiinidelt, Taist ja mujalt sellistest riikidest, keda huvitavad missindusega seotud teemad. Aga kuna ma enam sel teemal ei postita, pole mul neile enam midagi pakkuda. Nii et ma olengi hetkel läinud pigem eestikeelsele sisuloomele üle, kuna Eestis teatakse mind nüüd rohkem. 

Rääkides hinnastamisest – kuidas sa mõtlesid välja, millist summat koostööpartneritelt reklaami eest küsida?

Alguses pakuti mulle tasuta tooteid brändi promomise eest, sest tegu oli värske ja tundmatu alaga. Lõpuks tundus, et asi läks äri peale üle ning tooteid ja pakkumisi hakkas liiga tihti tulema. Siis tuligi hakata juba otsustama, kellega koostööd teha ja hakata ka ükshetk raha küsima. 

Kuidas mina üldse hakkasin raha küsima, oligi nii, et mu sõbrannad olid Eesti tuntud inimesed, influencerid, siis küsisin neilt nõu – kui palju ma võiks küsida oma jälgijate arvu põhjal. Eks nad andsid mulle nõu mulle andsid ja suuna kätte, et saaksime reklaamide eest tasu suhteliselt ühepalju vältimaks olukorda, kus ma küsin poole vähem tasu. Nii ma solgiks turgu. Mina arvan, et selle järgi peabki summa valima, mis hetkel on turul norm. Muidugi oleneb sinu jälgijaskonna suurusest ka. Aga sa pead küsima õiglast tasu, mingi 10-15 euro eest ei ole mõtet teha neid asju. 

Influencerite turg on hetkel veel üsna reguleerimata ja nii pole alustavatel influenceritel ega ettevõtetel esialgu võib-olla aimu, milliste summadega tuleks arvestada. Kas sa oskad tuua mõne lihtsa valemi, mille järgi arvutada koostööle hinda või mida aluseks võtta?

Mina sätestan enda summad selle järgi, kui palju mina meedias figureerin. Asi ei olegi ainult jälgijates, vaid ka näiteks kui palju on mul Instagramis story’de ja minu lehekülje vaatamisi. Selle järgi, kui palju ma inimeste silme ette satun, määran oma hinna. 

Need, kellel on väiksem jälgijate arv, peaksid rõhku panema pigem sellele, kui palju nende pilte laigitakse ja kommenteeritakse. Näiteks kui sul on ainult 5000 jälgijat, aga nad on ülilojaalsed, näiteks 100 inimest sellest 5000-st ostab alati seda, mida sa pakud, siis seda tuleb arvesse võtta oma hinna määramisel. 

Mõnikord võib olla nii, et sul on 100 000 jälgijat, aga nad kõik ainult vaatavad sind, ega tekita engagementi. Sul on palju jälgijaid, ilusad pildid ja tooted – inimesed saavad juba aru, et sa teed seda ainult äri pärast. Sa reklaamidki nii palju asju, et keegi ei usu või oska enam tõsiselt võtta, mis on päriselt hea, vaid sa reklaamid seda reklaami pärast. 

Ma olen alustavatele influenceritele ka öelnud, et ole võimalikult aus. Hetkel on nii palju neid influencereid, kes teevadki seda raha pärast. Aga sina ole aus, isegi kui bränd maksab sulle reklaami eest. Kui toode ei meeldi, ütlegi et see lihtsalt ei sobi sulle. 

Meil on koos influencer Anita Sibulaga tulemas influencerite koolitus, kus me räägimegi väga täpselt, kuidas midagi influencerite maailmas saavutada, kuidas brändidega ise ühendust võtta ja kuidas küsida oma töö eest raha nii, et sa saad ka selle summa, mida sa oled küsinud. See on nii-nii põhjalik koolitus ja ma ei tea kedagi teist, kes Eestis sellist asja pakuks.

Influenceri töös on üks hinnamõjur jälgijate arv. Samas, mida rohkem tööd teed, seda rohkem on sul ka jälgijaid ning seda rohkemate inimesteni jõuab reklaam läbi sinu kanali. Kui tihti tõstad sa enda töö hinda? Kuidas esimest korda said aru, et tuleks hinda tõsta?

Ma olen kohe algusest peale hammustanud suurt ampsu ehk kui ma esimest korda hakkasin raha küsima, siis ma küsisin ikka korralikult! Aga kui sain aru, et on vaja hinda tõsta, siis ma vaatasingi selle järgi, kui palju ma meedias figureerin ja kui tihti mu nimi inimeste ette satub. Juba selle järgi tõstsin ma oma hinda natuke kõrgemaks.

Mis hetkel tundsid, et on aeg hinda tõsta ja hinnamudel üle vaatama?

Umbes pool aastat pärast influenceri karjääri alustamist. Siis tulid juba need saated peale (Rannamaja, Rannamaja Raju Reede – toim.), nendega tuli järjest meediatähelepanu juurde. Ma vaikselt niimoodi sammhaaval muudan. Aga oleneb ka sisust – ma teen videoid, story’sid, Instagrami postitusi – hind oleneb postituse tüübist. Mul on hinnakiri, mille saadan brändile, kust ta saab valida, mida soovib. Nendest hinnakirjadest ja valikutest tuleb ka meie koolitusel juttu.

Mis hetkel on okei saada tehtud töö eest tasuks tooteid, mitte raha?

Mina ütleks, et mitte kunagi. Kui ettevõttel on võimalus mulle anda see kallis toode, siis tal on tõenäoliselt ka raha, et mulle reklaami eest maksta. 

Muidugi, brändid teevad lihtsalt kingitusi, PR pakke ka ja saadavad neid, aga meil ei ole sel puhul kokku lepitud, et ma pean postitusi sellest tegema. 

PR pakid on brändi poolt üsna psühholoogiline käik, et sul infuncerina võib tekkida tunne, et sa oled tänu võlgu ja tahad ikkagi sellest postituse teha.

See on sinu peas kinni! Sa ei ole kellelegi mitte midagi võlgu! Tavaliselt need kingitused ei ole väga kallid – tavaliselt söögid-joogid, mida võib poes 10 euro eest osta. Minu positus on palju kallim kui see 10 eurot. Ma ei ülbitse, ma lihtsalt räägin nii, nagu asi on. Ma lihtsalt tunnen, et influencerid peaks mõtlema selle peale, et küsida mingitki raha. 

Jaga mõnda kõige jaburamat tasupakkumist, mis sulle tehtud on. Kuidas sa selle olukorra lahendasid? 

Jaa, ühe näite võin kohe tuua, mille kirja lugemise peale juba ma läksin nii närvi.  Mulle 

kirjutas üks Eesti riidebränd, kelle kohta ma ei olnud midagi varem kuulnud ja tundus, et keegi üritas lihtsalt mingit äri luua. Seda oli näha, et riided olid Aliexpressist tellitud, piltidel olid Aliexpressis koodid veel peal. Nad kirjutasid mulle, et nad sooviksid reklaami – minu Instagrami feed’i 2-3 postitust, story’desse 5-6 postitust, hashtag’i, tag’i ja mida kõike veel. Neil oli terve suur list sellest, mida nad tahavad. Vastutasuks nad pakkusid 30 euro eest kaupa nende kodulehelt. 

Ja siis ma lihtsalt vaatasin neid asju ja mõtlesin, et seal ei ole isegi 30 euro eest midagi vaadata! See oli kõige jaburam pakkumine, mis ma saanud olen, see oli nii ärakasutamine kui veel olla saab, see on näkku sülitamine! 

Ja teine asi, mida ma Eestis pole veel näinud, aga välismaal tehakse – kirjutatakse sulle profiili alla, et tahame koostööd teha, võta meiega ühendust. Ja siis, kui kirjutad neile, siis nad vastavad, et promo meie tooteid ja vastu saad 20% soodsamalt meie tooteid osta. Ma mõtlen selle peale, et ma pean sulle reklaami tegema, aga samas pean peale maksma sinu toodetele – kus siis minu kasum on? 

Selliseid olukordi on lihtne lahendada – tuleb lihtsalt viisakalt vastata, et ei ole huvitatud antud koostööst. Kui ettevõtte poolne pakkumine ei sobi võib neile vastata ka omapoolse pakkumisega, saatagi oma hinnakiri ning suhelda edasi.


Merylin Nau avas koos Anita Sibulaga koolitusfirma, mis on suunatud sotsiaalmeedia huviga inimestele, kes sooviksid rohkem õppida sisuloome ja koostöö tegemise kohta. Rohkem infot aadressil kullakaevur.com.

Intervjuu on osa #RÄÄGIMERAHAST kampaaniast, kus uurime erinevate ettevõtete ärimudeleid ja kutsume üles inimesi oma töö eest väärilist tasu küsima. Liitu Facebookis grupiga #RÄÄGIMERAHAST ning räägi kaasa ja jaga enda kogemusi.         

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga