Studio ALU loob lauamänge nägemispuudega inimestele

Äriideede võistlusel “Ajujaht 2019” saavutas superfinaalis kolmanda koha Studio ALU lauamäng nägemispuudega ja peenmotoorika häirega inimestele. Küsisime mängu loojatelt Oskar Mihhailovilt ja Kermo Aruojalt, kuidas sündis mängu idee ning mida kujutab endast laiemalt kaasav disain.

Oskar Mihhailov ja Kermo Aruoja lähtuvad lauamängude loomisel kaasava disaini põhimõtetest.
Foto. Priit Jõesaar / MTÜ Daylight

Millest algas ALU lauamängu lugu?

Oskar: “Kaasava disaini kursusel oli meil üks pime koolitaja, kes tutvustas elu pimedana. Ta tõi välja probleemi, et pimedatele ei looda lauamänge, nendega ei arvestata. Sealt me hakkasime kinni ja uut mängu välja arendama, mis nendega ka arvestaks.”

Kermo: “Kaasav disain on selline disainivaldkond, mis arvestab võimalikult paljude inimestega meie ühiskonnast, kellel on mingid erivajadused nagu nägemispuue, kuulmishäired, peenmotoorika häired, ratastool, tegelikult ka lapsevankritega inimesed. Kaldteed jmt kuulub kõik kaasava disaini alla. Kõigepealt tuleb uurida vajadust – kas see on probleem, keda see aitab ja kuidas aitab. Kuidas kõige efektiivsemalt seda probleemi lahendada, tuleb välja nuputada enda jaoks. Meetodeid on ju tohutult palju.”

Foto: Studio ALU

Mille poolest erineb ALU teistest lauamängudest?

Kermo: “Lauamängu teeb eriliseks see, et algusest peale võtsime eesmärgiks, et see mäng ei oleks mängitav ainult nendele, kes tavaliselt mängida saavad, vaid ka nendele, kes on sellest maailmast välja jäetud ehk nägemispuudega inimesed ja ka peenmotoorika häirega inimesed. Et mängulaual oleks kõik mõistetav, ilma mingisuguseid visuaalseid märke nägemata, vaid kätega kombates ja et kõik nupud oleks stabiilselt laua küljes kinni. On arvestatud selliste pisiasjadega, mis loevad päris palju.”

Oskar: “Me ei tahaks piirduda ühe mänguga, vaid luua mitmeid, võib-olla isegi kümneid mänge, mis oleks kõik kaasava disaini alustel loodud ja arvestaksid laiema sihtgrupiga kui tavalised mängud.” 

Jõudsite “Ajujahil” kolme parima sekka ning olete sel võistlusel kõige kaugemale jõudnud sotsiaalne ettevõte. Mis teie jaoks sotsiaalne ettevõtlus on?

Oskar: “Mina mõtestaksin nii, et see on mingi ettevõtlus, mis tegeleb mingi ühiskonna probleemi lahendamisega, lisaks äritegevusele. Kui sa hakkad mõtlema, et ma tahan maailma muuta, siis mõtled, mida sa seal muuta tahad, mõtled sellele probleemile lahenduse ja teed selle ära. Lihtne!”

Studio ALU rõõmus tiim “Ajujahi” saates.
Foto: Ajujaht

Mida soovitate sotsiaalse ettevõtlusega alustajale?

Oskar: “Üksinda on väga raske midagi ette võtta. Google on su parim sõber. Räägi oma sihtrühmaga võimalikult palju läbi ja võta nende tagasisidet kogu aeg arvesse. Ära hakka üksi mõtlema, et äkki see töötab, vaid küsi neilt järele, kas see töötab ja miks.” 

Vaata Studio ALU kodulehte ning jälgi nende tegemisi Facebookis

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga