Maailma esimesed sotsiaalsed ettevõtted võitlesid vaesuse vastu ja inimeste elude eest

Ettevõtluse mõiste on mitmekülgne ja arenev. Selleks, et mõista ühiskondlikke probleeme lahendava sotsiaalse ettevõtluse tagamaid, tasub tunda ka üldist ettevõtluse ajalugu. Katrin Jõgisaar uurib, millal ja miks tekkis sotsiaalne ettevõtlus.

Ettevõtlus on tuhandeid aastaid vana

Aastal 2019 määrab Eesti inimeste üldisema arusaamise ettevõtluse mõistest tulumaksuseadus, mille § 14 lg 2 ütleb, et ettevõtluseks loetakse isiku iseseisevat majandus- või kutsetegevust, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus.

Foto: Obsidiaan. Autor: Ji-Elle, Wikipedia [CC BY-SA 3.0]
Foto: Obsidiaan. Autor: Ji-Elle, Wikipedia [CC BY-SA 3.0]

]Ettevõtlus on tegelikult väga vana. Juba 17000 aastat e.m.a. hakkasid Uus-Guinea inimesed vahetama obsidiaani ehk vulkaanilist klaasi, millest tehti nooleotsi ja mida vahetati teiste kaupade vastu (nt toit, tööriistad vms). Jahi ja korilusega tegelevad hõimud vahetasid kaupu teiste piirkondade hõimudega, et tagada endale äraelamine.

Varajane ettevõtlus jätkus kuni ajani, mil inimesed  hakkasid teravilja ja loomi ise kasvatama ning osa inimestest jäid seetõttu paikseteks. Varaagraarne tootmisviis tekkis umbes 8000 aastat e.m.a. Arenes kaubandus põllupidajate ja karjakasvatajate vahel. 

Alates sellest hetkest said inimesed rohkem spetsialiseeruda, sest igaüks ei pidanud tegema kõike, et ellu jääda. Samal ajal sai alguse ka külade ja linnade teke. Linnade areng tõi kaasa kultuuridevahelised kaubandussuhted ja populaarsete kaubateede tekkimise. Hilisagraarne tootmisviis ühendas põllupidamise ja karjakasvatuse. 

Esimesed väärismetallist mündid võeti kasutusele 600 aastat e.m.a. Ees-Aasias. Tänu rahale said inimesed oma vara koguda. Tänu suurematele saakidele tekkisid kaubalis-rahalised suhted.

Keskajal arenes tänu rahvaarvu kasvule, käsitöö- ja kaubandusgildide süsteemide laienemisele ning muudele kauplemist mõjutavatele teguritele, ka pangandus.

Varaindustriaalne tootmisviis sündis 15. sajandi Euroopas. Alguses Itaalias ja Inglismaal, sealt levis see edasi Madalmaadesse ja Prantsusmaale.

Kapitalismiga koos tekkis tänapäevane ettevõtlus

Tänapäeva ettevõtluse sündi on seostatud kapitalismi algusajaga. 18. sajandil Inglismaal alguse saanud tööstusrevolutsioon muutis ettevõtluse käekäiku oluliselt. 

Enam ei pidanud ettevõtted lootma tuuleenergiale või veevooluenergiale, mis sõltusid vastavalt ilmastikust või asukohast. Hakati kasutama elektrit, kütust ja erinevaid mootoreid. Inimesed kolisid suurematesse asumitesse, et tehastesse tööle minna. 

Käsitöö hakkas asenduma masstootmisega. Tolle aja üks nimekamaid ettevõtjaid oli Henry Ford.

Üldine turumajandus võimaldab küll arendada mitmekülgselt ühiskonda, kuid ei pruugi otseselt lahendada elukeskkonnas levivaid probleeme. Siin tulebki mängu ühiskondlik vastutus ja soov panustada.

Sotsiaalne ettevõtlus hakkas laiemalt levima industrialiseerimise ajal, mil ühiskonnas kerkisid esile erinevad sotsiaalsed probleemid, mida valitsused ei olnud võimelised kiirelt lahendama. Innovaatiliste ideedega inimesed suutsid ja tahtsid anda oma panuse lahenduste leidmiseks.

Majanduslik ebakindlus ärgitas looma sotsiaalseid ettevõtteid

19. sajandil ja 20. sajandi alguses suurenes tööpuudus märgatavalt ning mitmed rahakamad inimesed otsustasid hakata töötuid praktilisel viisil aitama.

Sellest tulenevalt hakkasid ka töötajad ise moodustama lokaalseid ühinguid, kus kõik liikmed panid regulaarselt kindla summa ühiskassasse, millesse kogutut kasutati hiljem haiguse või tööõnnetuse poolt kannatanu abistamiseks.

Esimesed kaks sotsiaalset ettevõtet tekkisid aastal 1844 – grupp Rochdale kudujaid avasid poe, mis pakkus liikmetele tarbekaupu odavamalt ning ehitajad moodustasid ehitusühingu, mille liikmed kogusid ühiskassasse raha ja said tänu sellele endale kodu ehitada.

Samasse ajajärku jääb ka säravate sotsiaalsete ettevõtjate teke. Need on keskmisest julgemad ja teotahtelisemad inimesed, kes viivad oma uuendusliku mõtte- ja tegutsemisviisi kaudu ühiskonna uuele tasandile.

Pildil Florence Nightingale. Autor: Henry Hering (1814-1893) [Public domain]
Pildil Florence Nightingale. Autor: Henry Hering (1814-1893) [Public domain]

Florence Nightingale kasutas sotsiaalset innovatsiooni, et luua kaasaegne õendus

Paljud olulised aspektid meie elus, mida oleme täna harjunud enesestmõistetavaks pidama, olid kunagi vaid visioon ühe sotsiaalse innovaatori peas, keda enamik tema kaasaegseist pidas parimal juhul täielikuks idealistiks.

Näiteks puhtus ja kord haiglates ning sõbralik hoolitsus patsientide eest said harjumuspäraseks alles Florence Nightingale’i eestvedamisel 19. sajandi Suurbritannias, kust säärane mõtteviis levis peagi teistesse lääneriikidesse.

Krimmi sõjas (1853–1856) oli Nightingale haigete ja viga saanud sõdurite põetaja. Tema mitmed kirjeldused sõdurite laatsarettide viletsast olukorrast pälvisid avalikkuses suure tähelepanu. Ta kritiseeris eriti laatsarettide vähest puhtust, värske õhu vähesust, soojuse ebapiisavust, toiduvaliku ühekülgsust ja sõdureile antavast ebapiisavast puhkuseperioodist. Nightingale kritiseeritud puudujääkide parandamine vähendas oluliselt sõdurite suremust välihaiglates. Aastal 1907 pälvis ta esimesena naisena Teeneteordeni.

YFU kultuurivahetusprogrammides on osalenud enam kui 250 000 noort

YFU ehk Youth For Understanding on organisatsioon, mis koorus välja II maailmasõja traagikast 1951. aastal.

John Eberly mõistis, et sõjajärgse Saksamaa raskused avaldavad riigi noortele laastavat mõju, tekitades meeleheidet. Ta tegi USA kohalike koguduste juhtidele ettepaneku luua noorte vahetusprogramm, et tuua Saksa keskkooliõpilased aastaks Ameerika Ühendriikidesse. Eberly soovis noortele anda lootust ja õpilasvahetuse kogemusi, et noored oleksid pärast seda motiveeritud Saksamaale naasma ja oma riiki taastama.

Just sõjakoledustest põhjustatud hirm võõraste ja teistest erinevate ees ajendas liikumise pikaajalist eestvedajat Rachel Andreseni astuma reaalseid samme tolerantsema ning rahulikuma maailma heaks. Nii sai alguse tänaseks ülemaailmseks võrgustikuks kasvanud ja rahvusvahelisi haridusprogramme pakkuv organisatsioon Youth for Understanding. Igal aastal osaleb vahetusprogrammides üle maailma üle kolme tuhande 15-18-aastase noore. YFU-rakukesi leidub pea 60 riigis.

Rachel Andreseni tööd ja pühendumust tunnustati 1973. aastal, kui ta sai oma pühendumuse eest rahvusvahelisele noortevahetusele Nobeli rahupreemia kandidaadiks.

YFU Eesti pakub haridusliku eesmärgiga kultuurivahetusprogramme juba alates 1992. aastast. Esimesed õpilased said võimaluse minna välismaale kohe, kui Eesti vabanes ja taastati Eesti Vabariik.

Foto: Muhammad Yunus. Autor: University of Salford, Wikipedia. [CC BY 2.0]
Foto: Muhammad Yunus. Autor: University of Salford, Wikipedia. [CC BY 2.0]

Muhammad Yunus pakkus toimetulekuvõimalusi vaestele

Mõnikord võrreldakse sotsiaalseid ettevõtjaid revolutsionääridega.

Näiteks ettevõtja Muhammad Yunus, kes algatas 1983. aastal Bangladeshis mikrolaenude süsteemi ja lõi Grameen panga, muutis üldsuse arusaama laenuvõimalustest.

Tegelikult soovis ärimees pakkuda toimetulekuvõimalust ja alternatiivi inimestele, kes on liiga vaesed, selleks et omada tagatist ja suuri intresse maksta, ent kes ometi vajavad raha väikesteks investeeringuteks, et iseseisvalt hakkama saada.

Ettevõte on saanud mitmeid auhindu, muuhulgas 2006. aastal seni ainsa äriettevõttena Nobeli rahuauhinna. Auhinda jagas pangaga panga asutaja Muhammad Yunus.

Sotsiaalse ettevõtluse mõiste tekkis alles hiljuti

Algusaastatel seda kõike muidugi sotsiaalse ettevõtlusena ei osatud nimetada – tehti lihtsalt seda, mis aitas kõige paremini ühiskonna sotsiaalseid probleeme lahendada.

Esimesed märgid sotsiaalse ettevõtluse teadvustamisest pärinevad aastast 1986, kui Dennis R. Young kirjeldas kasumit mittetaotlevat ettevõtjat isikuna, kes on tihedalt seotud innovaatiliste ideede loomisega, mitte üksnes ühenduse juhtimisega.

Viis aastat hiljem tõid Sandra Waddock ja James E. Post välja täpsema definitsiooni:  sotsiaalsed on need erasektori ettevõtjad, kellel on roll oluliste muutuste läbi viimises nii avalikus sektoris kui ka teatud sotsiaalsetes probleemides.

Sarnane arusaam jõudis 2007. aastal ka Eesti kodanikuühiskonna lühisõnastikku, mis ütleb, et terminiga sotsiaalne tähistatakse eraettevõtteid, mida rakendatakse mitte kasumi teenimise, vaid ühiskonna paremaks muutmise abinõuna. Sotsiaalses ettevõttes on tihtilugu oluline ühe innovatiivse isiku – sotsiaalse ettevõtja – algatus.

Lihtsamalt öelduna – sotsiaalsed ettevõtted müüvad oma tooteid või teenuseid eesmärgiga muuta maailma paremaks. Sotsiaalsete ettevõtete ühiskondlik eesmärk tähendab nende otsest panustamist inimeste toimetulekusse ja heaolusse ning loodus- ja elukeskkonna soovitava seisundi püsimisse.


Kasutatud kirjandus

  1. Algma, S. 2014. Sotsiaalne ettevõtlus kui üks sotsiaaltöö vorm Eestis sotsiaalse ettevõtte ja kohaliku omavalitsuse koostöö näitel. TÜ ühiskonnateaduste instituut. (Bakalaureusetöö).
  2. Bornstein, D. 2005. Kuidas muuta maailma? Sotsiaalsed ettevõtjad ja uute ideede jõud. Fontese Kirjastus
  3. Hakkan ettevõtjaks Eesti Ettevõtlus 100: ettevõtluse ajalugu ja võimalikud trendid 2118 aastaks.
  4. Hur, J. (2017). History of Entrepreneurship.
  5. Kesler, E. 2008 Raha Rakvere Ametikooli e-õpiobjekt.
  6. Ladva, E. Sotsiaalsed ettevõtjad – kes nad on? Bioneer.ee
  7. Lagerspetz, M. 2007. Kodanikuühiskonna lühisõnastik. Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit.
  8. Riigiteataja Tulumaksuseadus § 14 lg 2
  9. Santos, D. G., Mendonca, J., Amaral, M. 2012. From Nonprofit to For-profit enterprises: Entrepreneurial ventures typology. Paper to be presented at the DRUID Academy on Venue: University of Cambridge.
  10. Sev.ee Mis on sotsiaalne ettevõtlus?
  11. Sutt, H. 2011. Sotsiaalsete ettevõtete olemus ja probleemid Eestis. TÜ ettevõttemajanduse instituut. (Magistritöö).
  12. Taskutark. Agraar-, tööstus- ja infoühiskonna rahvastik, majandus ja ruumiline korraldus.
  13. Želizko, D. 2014. Sotsiaalne ettevõtlus kolmandas sektoris Pärnumaal Kodanikuühiskonna Sihtkapitali poolt toetatud projektide näitel. TÜ Pärnu kolledž. (Lõputöö).
  14. Wikipedia. Florence Nightingale.
  15. Wikipedia. Garmeen Bank.
  16. Vikipeedia “Ettevõtluse ajalugu
  17. Vikipeedia. Florence Nightingale.
  18. Vikipeedia. Garmeen Bank.
  19. YFU Eesti. Organisatsioonist.
  20. YFU. History.