Kadi-Kaisa Kaljuveer: “Keskkonnaõiguse Keskus aitab ametnikel paremaid otsuseid teha.”

SA Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) on SEVi liikmete hulka kuuluv keskkonnaõiguse alast ekspertteadmist pakkuv sotsiaalne ettevõte. KÕK asutati 2007. aasta novembris, kuna sai selgeks, et keskkonna kaitsmiseks Eestis on vaja senisest suuremat õigusalast kompetentsi ja julget eestvedajat. Kadi-Kaisa Kaljuveer Keskkonnaõiguse Keskusest räägib, kuidas keskkonnaõiguse juristid maailma parandavad.

Keskkonnaõiguse juristid ühendavad juura ja keskkonnahuvi

Keskkonnaõiguse Keskusest saavad abi kõik need, kes seisavad silmitsi mõne küsimusega, millele saab vastuse anda keskkonnajurist. Küsimus võib olla seotud nt keskkonna mõjude hindamisega planeeringutes, looduskaitsealaste sh Natura2000, piirangutega, müraga, tee ehitamise või metsaraie õiguspärasusega, kaevandamislubadega jne. Oodatud on nii eraisikuid, suuremad või väiksemad kogukonnad, kohalikud omavalitsusused ja ettevõtted, riigiasutused. “Meil ei ole piiranguid – kui keskkonna ja ühtlasi iseenda elukeskkonna eest on vaja seista, siis aitame kindlasti,” selgitab Kadi-Kaisa.

Just see inimeste ja keskkonna aitamise aspekt võlus noort keskkonnaõiguse juristi ka tööle asudes: “Minu jaoks oli keskkonnaõigus juhuslik valik – sisetunde küsimus. Kui ma alustasin, tõmbasid mind inimõigused ja rahvusvaheline vaade. Keskkond tundus olema kõige õigem variant. Minu jaoks oli tähtis, et meil oleks puhas tulevik. Keskkonnaõigus ei ole keerulisem kui teised õigusvaldkonnad, kuid usun, et sellega tegelemiseks peab olema huvi keskkonna vastu.” Oma valikut ei ole Kadi-Kaisa pidanud kahetsema.

Keskkonnaõiguse Keskus on Eesti ainus vaid keskkonnaõiguslikku, sh planeerimis- ja ehitusküsimustes nõu pakkuv organisatsioon. Üksikud keskkonnaõigust tundvad juristid ja advokaadid tegutsevad ka teistes büroodes, aga kitsalt keskkonnaõigusele pole ükski büroo peale nende keskendunud.

Kadi-Kaisa sõnul parandavad juristid maailma eelkõige keskkonnateadlikkuse tõstmisega. Ta ise on hakanud inimesi ja nende suhtumist keskkonnateemadesse nägema uuel moel. Varem ma mõtlesin, miks teised ei saa aru, mida me tahame öelda. Nüüd tean, et teised inimesed ei peagi aru saama, kui neil on teine maailmavaade ja seega teised prioriteedid. Kommunikatsioon ongi väga suur väljakutse. On täiesti normaalne, et inimestel on erinevad väärtushinnangud ning tegutsemispõhimõtted. Suur töö on ees, et teadlikkust tõsta ning inimesed keskkonnateemadega kurssi viia.”

Sotsiaalse ettevõttena ühiskonnas mõju saavutamine nõuab tööd nii otsusetegijaga kui ka avalikkusega

KÕKil on sotsiaalse ettevõttena suur ühiskondlik panus. Et keskkonnaalased õigusaktid oleksid igale inimesele hästi mõistetavad, on KÕK koostöös partneritega kommenteerinud keskkonnaseadustiku üldosa seadust. Lisaks koostatakse juhiseid erinevatel teemadel (nt osalemisjuhisedjuhised kaevandusloa osas kaasa rääkimiseljuhis häiriva müraga toimetulemiseks jne).

“Et ametnikud oskaksid teha paremini põhjendatud otsuseid, osalevad just nemad kõige sagedamini meie koolitustel. Keskkonnavaldkonnas teeb otsustamise keeruliseks see, et suur osa otsuseid tuleb langetada kaalutledes,” tõdeb Kadi-Kaisa. “Kui me näeme, et avalikkus ja keskkonnaorganisatsioonid saaksid olla paremini kaasatud, siis pöörame sellele otsustajate tähelepanu nii üksikjuhtumites kui ka üldises huvikaitses.”

2018. aastal keskendus KÕK peamiselt looduskaitse nõuandla projektile ning ärgitas kohalikke omavalitsusi looduskaitsepiirangute küsimustes nõu küsima. Looduskaitse nõuandlas anti tasuta nõu looduskaitsealaste piirangutega seotud küsimustes. Aasta lõpus tehti algust kliimaprojektiga, milles muuhulgas räägiti kaasa uue riikliku energia- ja kliimakava koostamisel.

Käimasoleval aastal jätkuvad looduskaitse nõuandla ja kliimaprojekt, senisest aktiivsemalt pööratakse tähelepanu KÕKi üheks fookusvaldkonnaks olevale mürateemale.  Juristid aitavad Keskkonnaministeeriumil ja kohalikel omavalitsustel müra kaardistada. Täpsemalt on KÕKil plaanis 2020. lõpuks koostada kaks juhist mürakaarte ja nende abil tegevusplaane koostavatele ekspertidele ja ametnikele.

Keskkond ja keskkonnaõigus on piiriülesed teemad

Kadi-Kaisa arvab, et Eestis võiks keskkonnaõiguse juriste rohkem olla, sest tööpõld on lai. Õnneks aitavad Keskkonnaõiguse Keskust vajadusel välismaa partnerid, nt üleeuroopaline organisatsioon Justice and Environment. Kui Eestis ei ole head praktikat, siis saab nende poole pöörduda. Keskkonnaõigus on väga rahvusvaheline ja selles valdkonnas on täiesti normaalne tugineda teiste kogemustele. Keskkonnaõiguse Keskusele on rahvusvaheline tugi tohutult abiks.

Rahvusvahelisus inspireerib juristi ka isiklikul tasandil: “Mulle meeldib kliimaprojekt, milles võtame parimaks siseriikliku töö tegemiseks eeskuju teiste riikide praktikast ning toome selle valdkonna väliseksperte ka Eestisse oma kogemusi jagama. Olen projekti huvikaitse ekspert ja jurist. Käisin eelmisel aastal USAs selles valdkonnas ennast täiendamas rahvusvahelises organisatsioonis Environmental Law Alliance Worldwide. Teadmine, et minu töö loob võimalust puhtamale tulevikule, inspireerib mind ennast kõige rohkem.”

Kliimateemade oluliseks pidamine algab arusaamisest

Kadi-Kaisa meelest ei võeta kliimamuutuste teemat Eestis piisavalt tõsiselt, kuna argisemad probleemid on aktuaalsemad – et maksud oleksid madalamad, et tööd jätkuks, et pension oleks olemas. Neid teemasid on lihtsam hoomata.

“Isegi, kui teaduslikult on tõestatud, et kliimamuutus, mille tagajärjed on laastavad, toimub just siin ja praegu, on liiga teaduslik jutt inimesele kauge ning ei puuduta teda. Kliimamuutustest tuleb rääkida läbi igapäevaste asjade, mis on inimeste jaoks olulisemad. Ma arvan, et pikk tee on veel käia, et Eesti inimene oleks teadlik, et kliima on oluline ja selle muutumise peale tuleb mõelda,”  arvab jurist.

Kadi-Kaisa hinnangul on  keskkonnateemasid ilmselt kõige keerulisem selgitada nendele inimestele, kes armastavad tarbimist ja mugavusi. On väljakutse panna kõige uuemaid bränditooteid eelistav inimene mõistma, et keskkonnasõbralik vaade elule on ka popp ja lahe.

Juristid aitavad leida ratsionaalseid argumente

Keskkonnateemad on tihti hästi emotsionaalsed teemad, kus juristi roll on ratsionaalse ja emotsionaalse mõtteviisi tasakaalustamine. “Selle tasakaalu leidmine on kõige keerulisem. Sa saad aru inimese emotsioonist, aga juristi ülesanne on leida sinna kõrvale ratsionaalne mõte,” tõdeb Kadi-Kaisa.

Tööl vaka all olnud emotsioonid laseb noor naine valla trennis: “See on kõige parem koht, kuhu pärast rasket päeva minna, hüppan ja kargan. Või lähen loodusesse. Mulle meeldib looduses käia, väga hästi rahustab maha.”

Loodus inspireerib Kadi-Kaisat igas mõttes: “Ma ei tea, kas ma enne võtsin nii enesestmõistetavalt, et meil on puhas loodus ja kõik on ilus, aga peale KÕKi tööle tulemist ma väärtustan üha rohkem seda, mis minu ümber on. Loodus peab ka tulevikus alles olema. Häid emotsioone edasi tegutsemiseks annavad ka juhtumid, mis lõppevad positiivselt. Sa näed inimeste puhast emotsiooni ja rõõmu, kui kõik õnnestub.”  Näiteks 2019. aasta märtsis lõppes edukalt kohtujuhtum, milles esindati maaomanikke Maanteeameti vastu. Selles juhtumis oli põhiküsimuseks õigusvastaselt tegemata jäetud keskkonnamõjude hindamine.

Kõik ettevõtted võiksid olla vastutustundlikud

Keskkonnaõiguse juristide töö oluline osa on ka oma tegevuse mõjude hindamine. “KÕKis mõõdame tulemusi heade praktikatega, mida me loome keskkonnaõiguse juhtumeid lahendades. Hindame ka enda osalemist seadusloome protsessides. Kui mingi ettepanekuga arvestati, näed sa ju ära, et selle me ju paremaks tegimegi. Hiljem jälgimine, et ettepaneku alusel tehtud muudatus saaks ka õigesti rakendatud,” selgitab Kadi-Kaisa.  

“Selle aasta alguses käisime Keskkonnaameti vastuvõtul, kus saime ühena Keskkonnaameti parimatest koostööpartneritest kuldmärgi. Me oleme Keskkonnaametile hea partner, kellega teha koostööd ja kelle poole pöörduda, kui on vaja keskkonnaõiguse alast süvainfot. Minul isiklikult on väga uhke tunne, et meie tiim sai usaldusväärse partnerina tunnustuse,” lisas Kadi-Kaisa.

Tegelikult peaksid oma mõju ühiskonnale hindama kõik ettevõtted. Vajame mõtteviisi muutust, et sotsiaalne ettevõtlus on nagu iga teine ettevõtlus. Kõik ettevõtted võiksidki kasvõi mingil määral olla vastutustundlikud, on Kadi-Kaisa veendunud. Isegi, kui ettevõte müüb arbuuse, saab teha vastutustundlikke otsuseid, näiteks tarneahelat organiseerides.

Teistele sotsiaalsetele ettevõtetele soovitab keskkonnajurist julgust küsida: “Kui sa ise ei oska, siis küsi abi. Küsi abi Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikult, küsi abi teistelt liikmetelt. Nad ei pea tegema täpselt samu asju, mida sina teed, aga juba see, et sa saad kellegagi rääkida, aitab. Üksi pusida on keerulisem. Üldjuhul tulevad inimesed teistest organisatsioonidest väga lihtsalt appi, kui sa ise oled hätta jäänud. Abi küsimine ja mõtete vahetamine viib keerulises olukorrast kindlasti edasi.”

Autor: Katrin Jõgisaar