Arhiiv, April 2018


  • Uudikiri / aprill 2018

    27.04.2018

    Kevadpühade eelse kingitusena pakume lugemiseks inspireerivat lugu kahest ägedat eestvedajast, kes on Lõuna-Eestis sotsiaalse ettevõtluse vormis käima lükanud taaskasutus- ja kirbuturgude liikumise. Soovitame külastada 6. mail Mooste mõisa hoovis toimuvat Lõuna-Eesti suurimat kirbuturgu. Taaskasutuskoda on ka SEVi liige.

    Uudiskirjas leiate lisaks põnevatele pakkumistele ka ülevaate Ärihundi programmiga liitunud maailmamuutjatest, huvitava artikli Festera bioakastidest ja pilte Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku kogemusega tutvumas käinud kõrgetest külalistest.

    Vabaühenduse vormis tegutsevatel sotsiaalsetel ettevõtjatel, kes vajavad väikeinvesteeringuid, tasub lisaks uudiskirja lugemisele, heita pilk peale KÜSKi majandusliku elujõulisuse arenguhüppe voorule.

    Lugege lisa aprilli uudiskirjast!

  • Taaskasutuskoda MTÜ aitab asjad uuele ringile

    Kaks hakkajat naist Kristi Zolgo ja Piret Parmi veavad Moostes sotsiaalse ettevõttena tegutsevat mittetulundusühingut Taaskasutuskoda. Taaskasutuskoja kirbuturg ja vastuvõtupunktid Kagu-Eestis on peamised märksõnad, millega ettevõtet seostatakse ja mille üle eestvedajad ise väga uhked on.

    Naiste kõige suurem eesmärk on muuta taaskasutamine elustiiliks, kuna taaskasutamine on tegelikult ainus toimiv ja keskkonnahoidlik lahendus asjade üleküllusele.

    Kirbuturg on kõige ehedam taaskasutus

    Kristi Zolgo on kolme väikese lapse ema ja sõbrad pakkusid talle pidevalt asju, mis neil endil üle olid jäänud. Ühel hetkel jõudis Kristi tõdemuseni, et lõpmatuseni ei saa ta asjade vastuvõtmist jätkata, sest tal lihtsalt ei lähe nii palju tarvis. Siis tekkiski mõte rajada Taaskasutuskoda.

    Kristi kutsus kampa ka perekonnatuttava Piret Parmi. Mooste mõisalt renditi ruumid ning 2012. aasta oktoobris sätiti esimene banaanikastitäis asju keset suurt tuba ning Taaskasutuskoda alustaski tegutsemist.

    Taaskasutuskoja loojad soovivad, et kohalikud avastaksid enda jaoks kirbuturu kui taaskasutuse kõige ehedama ja käegakatsutavama vormi. Mooste mõisa avaras hoovis kevadel ja suvel toimuv turg on mõnus kogukonnaüritus, kus pakutakse huvitavat kaupa, ehedat laadatoitu ja kohalikku muusikat. Osalejad kiidavad ka võimalust müümata jäänud kraam annetada.

    Võtmerolli mängib asukoht

    Taaskasutuskoja koostööpartner mittetulundusühing Utsitajad tegeleb riiete ja jalanõudega, koda ise võtab vastu kõik ülejäänu. Kohe alguses oli selge, et kuna kõiki asju heategevuseks ära anda ei õnnestu, tuleb hakata asjadele uusi omanikke otsima lisaks poele ka internetis: loodi kodulehekülg, veebipood ja Taaskasutuskoja Facebooki leht.

    Taaskasutuskoda kogub kokku kasutult seisvad asjad, vajadusel korrastab need ja annetab. „Meie koostööpartnerid on kohalikud omavalitsused, suurperede liidud ning eraisikutest abivajajad. Asjad jõuavad meieni läbi otsekontakti või vastuvõtupunktide, mis on avatud Valga, Põlva, Otepää ja Ahja jäätmejaamades,“ kirjeldab Piret Parmi.

    Piret Parmi hinnangul on eduka jäätmemajanduse ja taaskasutamise alustalaks kodu lähedal asuv jäätmejaam või taaskasutusega tegelev organisatsioon. Just seetõttu tõid koostöös Eesti Keskkonnateenused ASiga ja kohalike omavalitsustega 2014. aastal avatud vastuvõtupunktid ettevõttele märgatava arenguhüppe. Enne 2014. aastat oli näiteks Valga inimestele kõige lähem taaskasutuskeskus Tartus, mis on ilmselgelt liiga kaugel.

    Koostöö kohalike omavalitsustega vastuvõtupunktide rajamiseks jäätmejaamadesse ei ole realiseerunud veel päris sellises mahus, kui Taaskasutuskoja eestvedajad lootsid. Tihtipeale põrkutakse omavalitsuste otsustamatusega. Kuna nüüd on suurem segadus valdade liitmisega möödas ja uued omavalitsused moodustunud, siis üritab Taaskasutuskoda vastuvõtupunktide võrgustikku laiendada.

    Vähesel määral on Taaskasutuskoda läbi viinud ka töötubasid. Koostöös Räpina paberivabrikuga ja kohaliku kooli ning lasteaiaga on korraldatud ka vanapaberi kogumise kampaaniaid.

    Maapiirkondade elanikele on jäätmejaamade hinnad liiga kõrged

    Taaskasutuskoja eestvedajatel on siiani oma tegemistesse suur usk. Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on taaskasutuse valdkonnas toimunud väga positiivsed muutused: Ragn-Sellsi pakendikott viib pakendid koduukselt, taaskasutuskeskuseid on väga palju juurde tulnud ka väiksematesse kohtadesse, Humana paigutab riiete kogumise konteinereid, osadesse poodidesse (näiteks H&M) saab jätta kasutatud riideid, toimivad eraalgatuslikud kirbukad, avatud on tänapäevased, puhtad ja korralikud jäätmejaamad.

    Kahjuks ei ole need edusammud veel jõudnud maapiirkondadesse, kus jäätmejaamad ja taaskasutuskeskused asuvad kaugemal. Jäätmete põletamine, puruks peksmine või metsa alla sokutamine on jätkuvalt maapiirkondades aktuaalsed teemad.

    „Tahan visata kivi ka keskkonnapoliitika kapsaaeda, sest kohalikud elanikud kurdavad jäätmejaamades vastuvõetavate jäätmete kõrgete hindade üle. Paljudele jääb arusaamatuks, mis on jäätmejaamade peamine eesmärk. Jäätmete hind mõjutab suurel määral ära antavate jäätmete kogust,“ tõdeb Piret Parmi.

    Taaskasutuskoja vastuvõtupunktidesse jäetavate asjade eest mingit tasu maksta ei tule.

    Kirbuturust saadud emotsioonid sõltuvad inimese enda suhtumisest

    Lisaks keskkonnasäästule pakub taaskasutus väljundit ka inimesele endale.

    „Nii nagu inimesed on erinevad, on ka emotsioonid erinevad. On inimesi, kes tulevad oma kasutult seisva kraamiga kohale, naudivad melu, ilusat ilma ja suhtlemist. Neile polegi oluline, kas ja kui palju nad kaupa müüdud saavad. Tihtipeale annetavad need inimesed kogu toodud kauba pärast kirbuturgu Taaskasutuskojale, ja samas ostavad ise midagi teistelt turulistelt asemele. Käiakse koos peredega: alguses tuleb pereema, järgmisel korral võtab juba ka lapsed mänguasju müüma ja siis on pereisa garaažist mõne huvitava leiu kaasa toonud,“ kirjeldab Piret Parmi.

    „Leidub ka inimesi, kes tulevad kohale ja kurdavad, et üheeurone kohamaks on liiga palju, rahvast on vähe, ilm on liiga palav ning keegi midagi ei osta. Õnneks on tekkinud ka paarkümmend kauplejat, kes pole puudunud mitte üheltki kirbuturult ja nii kui augustikuine kirbuturg läbi saab, juba küsitakse, mis kuupäevadel järgmisel aasta platsis olla,“ lisab Parmi.

    Taaskasutuskoja eestvedajad on kindlad, et kahjuks ei lõppe vajadus sellist tüüpi organisatsioonide järele mitte kunagi. Just taaskasutajad näevad kõige vahetumalt arutu tarbimise tagajärgi. Vähemalt saavad asjad uue võimaluse.

    Taaskasutuskoja arendamine on olnud üks suur õppimine

    Eestvedajatele pakub Taaskasutuskoda pidevat arengut. „Minule on Taaskasutuskoda andnud väga palju just isiklikku arengut silmas pidades. Piltlikult öeldes, alustades pannide küürimisest kuni finantsaruanneteni, kõige enam aga kindlasti suhtlemist ja sõnumi levitamist,“ tõdeb Piret Parmi.

    Kuna kumbki ühingu asutajatest polnud varem kokku puutunud mittetulundusühingute ega ka poepidamisega, siis alguses oli uut ikka väga palju. Taaskasutuskojal oli 2013. aastal võimalus osaleda Kagu-Eesti mentorklubis, mis andis väga palju erinevaid teadmisi ja ennekõike julgust ning sihikindlust.

    Väga palju on õpitud ka omal käel. Näiteks kodulehe tegid eestvedajad Youtube’ist videojuhendeid vaadates. Ka kõik teavituskampaaniad alates ideest kuni teostuseni on tublid naised ise korraldanud.

    Kõige valusam kitsaskoht Taaskasutuskojale on sotsiaalmaksu miinimummäär, mis teeb osalise tööajaga töötamise kahjuks väga kulukaks. Head lahendust sellele pakkuda ei osata.

    Koostöö aitab sotsiaalsetel ettevõtetel edukas olla

    Taaskasutuskoja eestvedajad on jõudnud järeldusele, et neile sobib tegutseda sotsiaalse ettevõttena. „Sotsiaalne ettevõtlus saab eelkõige alguse ideest, mis tundub esmapilgul võimatu, aga samas pakub alternatiivset või ka ainukest lahendust ühiskonnas esinevale kitsaskohale. Oleme saanud aru, et isemajandamine on jätkusuutlikkuse aluseks. Sotsiaalset ettevõtlust pole mõtet teha projektipõhiselt, mis aga ei tähenda, et ideede teostamiseks ei võiks mõnikord projekte kirjutada,“ selgitab Piret Parmi.

    Ta soovitab teistel sotsiaalsetel ettevõtetel teha omavahel koostööd. „Taaskasutuskoda teeb koostööd kohalike käsitöömeistritega ning mõisa kodadega, samuti on meil hea koostöö SEVi liikme Veriora Tsunftiga. Oleme partneriks Töötukassale, kelle kliendid saavad meie juures teostada tööpraktikat, see tähendab, et me saame vastastikku kasulikud olla. Meie arvates ei ole meil klassikalises mõttes konkurente, vaid samade eesmärkide ja sihtidega ühingud ning ettevõtted.“


    Lõuna-Eesti suurim kirbuturg 6. mail kella 10-14 Mooste mõisa hoovil!

    Artikli koostas Katrin Jõgisaar.

  • Selgusid turundus- ja müügiprogrammi Ärihundi osalejad

    17.04.2018

    Eelmisel pühapäeval, 14. aprillil sai koolituse näol avapaugu meie viimane turundus- ja müügiprogrammi pakett Ärihunt!

    Rekordarv avalduse saatjatega tegime personaalseid vestlusi ning tihedast konkurentsist valisime välja 6 enim motiveeritut ettevõtet:

    1. Hea Koostöö HLÜ missiooniks on vahendada teadlike hoiustajate raha inimesi ja loodust väärtustavatele ettevõtmistele. Tegu on Eesti esimese eetilise finantsasutusega. Rohkem infot: http://heapank.ee/.
    2. Läänemaa Toidupank MTÜ võitleb nälja vastu ning vähendab raiskamist. Lisaks on neil “Nodikas” heategevuspood. Rohkem infot: https://www.facebook.com/LaanemaaToidupank/.
    3. MTÜ Tööfüsioteraapia edendab töötajate tervist, pakkudes tööandjatele, töötajatele ja töötervishoiule lisaväärtust tööfüsioteraapia teenuse abil. Tegeletakse nii tervete, ajutiste tervisehäiretega kui liikumispuude/kroonilise haigusega töötajatega. Rohkem infot: http://xn--tfsioteraapia-imba1h.ee/ .
    4. SA Hea Hoog integreerib erivajadustega inimesi ühiskonda läbi töövõimaluste loomise. Nad müüvad psüühilise erivajadusega inimeste poolt valmistatud kvaliteetset käsitööd. Rohkem infot: http://www.heahoog.ee/ .
    5. Teaduse ja Kultuuri SA Domus Dorpatensis parandab maailma läbi noortearenguprogrammi, DD Akadeemia. Nad rendivad välja külaliskortereid ja seminariruume Tartus. Rohkem infot: http://www.dorpatensis.ee/ .
    6. Önne Juur soovib ennetada tervisehädasid, mis on seotud mineraalide puudumisega. Selleks müüvad nad tervislikke aedviljakrõpse. Rohkem infot: http://www.suupiste.ee/.

    Aitäh kõigile teistele kandideerinutele!

    Programm viiakse läbi projekti “Vabaühendused julgelt turundama” raames, mida rahastab Siseministeerium ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Projekt koosneb kolmest osast, olles jaotatud “Jõulupaketiks”, “Turismipaketiks” ja “Äripaketiks”. Kogu projekti kohta saab lähemalt lugeda siit lingilt.

  • Mäng ja disain kasvatavad rohelist mõtteviisi

    15.04.2018

    Festera arvamuslugu

    Pariisi kliimalepe, ülemaailmne riikidevaheline leping kliimasoojenemisega võitlemiseks, ei ole meie planeedi päästmiseks piisav, nii ütles kliimakantsleriks ristitud Angela Merkel. See väide iseloomustab ka üldist olukorda – inimesed ei saa oodata, et ainuüksi poliitikud ning uued seadused globaalse soojenemise peatavad. Euroopa Liidus ollakse seisukohal, et oma elukeskkonna säilitamiseks peab inimkond järgmise 30 aasta jooksul vähendama kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist 80% võrra[1]. Et see päriselt õnnestuks, peame kõik oma elus päris mitu uuenduslikku muutust tegema.

    Kiiksuga kast

    Selleks, et oma panus anda, ei pea elu elamata jätma. Tarbimise täielik lõpetamine või bioprügi külmutamine (jah, on inimesi, kes seda teevad) ei ole kindlasti jätkusuutlik ja kõigile sobilik lahendus. Vastupidi, probleemile nutikalt, teinekord isegi kiiksuga lähenedes, võib oma elu läbi keskkonnahoiu hoopis põnevamaks muuta. Festera toodab biokaste – prügikaste, mis lagundavad biojäätmed huumuseks, seda sinu enda köögis ning ilma haisuta. Panime kodumaiste disainerite loodud biokasti sisse elama hulga kasulikke ja ohutuid baktereid, tegelikult neidsamu, keda leidub igas kompostihunnikus. Mikroobide ja inseneritöö koostoimel saabki prügi aastaringselt laguneda ning kasutaja saab vastutasuks mõnusat huumust oma toa- või peenrataimedele.

    Väiksem süsinikujalajälg

    Ühe aasta pikkune kiiksuga kasti kasutamine võrdub samaga, nagu loobuda kuuks ajaks oma sõiduautost. Kliendi süsinikujalajälg väheneb peamiselt kolmel viisil. Esiteks – kompostimine toob biojäätmed tagasi looduslikku ringi ning hoiab ära nende põletamise ning suure hulga CO ja CO2 tekkimise. Teiseks, kompost aitab ka ise süsihappegaasi pinnasesse siduda, tähendab, see jääb koos teiste ainetega maasse, mitte ei paisku õhku. Kolmandaks asendab naturaalne huumus keemilisi väetiseid ning pikapeale hakkab kompostimine isegi prügiauto kütust säästma.

    Laste lemmik

    Biokasti kasutamine muutub õige ruttu ootamatult kaasahaaravaks. Testkliendid on korduvalt kirjeldanud, kuidas jäätmete lisamisest saab mäng: lõpptulemust oodatakse pikisilmi, sageli koos kogu perega. See on ilmselt ka põhjuseks, miks lapsed Festera niivõrd hästi omaks võtavad. Tragidel vanematel on nüüdsest ka linnas elades võimalus biokasti abil oma võsukestele näidata, kuidas loodus töötab. Toidujäätmed, kunagised põllusaadused muutuvad huumuseks ning selle abil saab ise toitu, alustuseks kasvõi maitsetaimi kasvatada – raske on leida linnatingimustes paremat loodusliku ringluse näidet. Puhas ja isekasvatatud toit on loomulikult boonuseks tervele perele.

    Disain ja tehnika

    Nagu Festera kliendiintervjuudest on selgunud, tahaksid paljud inimesed prügi sorteerida, kuid peavad seda ebameeldivaks või lihtsalt liiga keeruliseks. Selline suhtumine iseloomustab teisigi uuemaid, veel sissejuurdumata ideid – nendega ei minda kaasa, kui need lihtsaks ja ligitõmbavaks tehtud ei ole, eriti hästi on seda märgata erinevate nutirakenduste ja infosüsteemide puhul. Just seepärast on iga uue leiutise, tehnikavidina või elukorralduse muutuse juures eluliselt tähtis panna rõhku ka disainile. See on sild leiutajate ning tavakasutajate vahel – hea disainer teeb keerulisemagi lahenduse lihtsasti mõistetavaks ning ligitõmbavaks. Eestlane armastab disainis puitu, selle kasutamine muudab sisekujunduse hubaseks ja soojaks, samas aitab hoida skandinaavialikult lihtsat joont. Samuti on puitmaterjal keskkonnasõbralikum ning jätab ka silmale looduslikuma mulje. Festerat tuleks samuti võtta kui isemoodi kujunduselementi oma köögi eriliseks muutmiseks.

    Kui tarbijaskond liigub õiges suunas, on biokast viie aasta pärast ühe stiilse ja läbimõeldud köögi lahutamatu osa, mis siis, et disainerprügikast praegu kummaline tundub. Uue maailma probleeme ei saa lahendada vanamoodi. Mis tundub täna innovaatiline või lihtsalt veider, on homme uus normaalsus.

     

     

    [1] https://ec.europa.eu/clima/policies/strategies/2050_en

  • Changemakers Shadow

    02.04.2018

    Miks? Me usume, et igaüks peaks elus saavutama oma täieliku potentsiaali läbi mõtestatud tegevuse. Igaühel meist peaks olema võimalus realiseerida oma maksimaalseid võimeid, saavutamaks endale omaseid eesmärke elus.

    Kuidas? Me teeme seda läbi inimeste mugavustsooni laiendamise, väljakutsuvate ülesannete ja koolituste abil. Läbi tegevuste, mis on väljakutsuvad vaimselt, sundides kasutama loovust, olema paindlik ja otsusekindel ning pöörama rõhku tiimitööle ja kriitilisele mõtlemisele. Mis kõige tähtsam, olema valmis maailma paremaks muutma.

    Mis? Changemakers Shadow on Changemakers Academy järelprogramm, mille raames kuni kuus vilistlast saavad arendada oma liidrioskusi jälgides ühes tegutsevas organisatsioonis töötavat inimest. Iga osaleja läbib enne jälgimisperioodi algust koolitused liidrioskuste kohta ning valib välja kaks põhilist, millele keskenduda. Igat osalejat toetab mentor, kes aitab peegeldada, kuidas jälgimisest õpitut enda olemasolevasse tiimi üle kanda.

    Shadow raames arendatavad liidrioskused:

    • SMART goals
    • Ajaplaneerimine
    • Probleemide lahendamise oskus (ingl k problem-solving skills)
    • Eneseväljendusoskus (eelkõige tagasisidestamine ja kehakeel)
    • Kuulamisoskused

    Shadow õpiväljundid:

    • Suurenenud juhtimiskompetents (enda valitud oskuse raames)
    • Suurenenud analüüsioskus/ülekandmisvõime/abstraksioon
    • Enda ja tiimi tegevuste mõju mõistmise kasv
    • Tiimitööoskuste areng
    • Strateegiline mõtlemine

    Shadow ajaperiood:

    • 14.04: vestlused kandideerinutega
    • 22.04/23.04 (olenevalt eelistustest): koolituspäev
    • 23.04-27.04 (koolivaheaeg): osalejad külastavad organisatsiooni kolme täispika päeva jooksul (5-8h)
    • 30.04-04.05: osalejad külastavad organisatsiooni kahe pooliku päeva jooksul (3-5h)
    • 6.05: osalejad tulevad kokku ja jagavad muljeid, tänusõnad

    Koostöös meie partnerite CVOnline’ga on iga osaleja oodatud jagama oma kogemusi CVOnline stuudios Facebook LIVE vahendusel vähemalt kahe päeva lõpus, mil on käidud organisatsiooni juhti jälgimas. Lisaks sellele ootame igalt osalejalt programmi lõpus kogemuslugu, kus kirjeldatakse oma kogemust Shadow raames.

    NB! Ainus praktiline tingimus kandideerimiseks on osalejale see, et inimesel oleks endal olemas tiim (vähemalt 5 inimest), kus saaks oma juhtimisoskuseid üle kanda. See võib olla nii spordivõistkond, uurimistöö grupp, õpilasfirma, noorteühendus, õpilasesindus või hoopiski midagi muud.

    Kandideerimiseks vajuta siia: https://goo.gl/forms/m4SLsI0yx4Rb1WAH2

    Tekkis küsimusi? Kirjuta või helista julgelt:

    Erkki Kubber, +372 59047365, erkki@sev.ee
    Dan Tõnus, +372 56228844, dan@sev.ee