Arhiiv, August 2017


  • Turundus- ja müügiprogramm on välja valinud 4 osalejat!

    31.08.2017

    Trummipõrina saatel kuulutame välja neli organisatsiooni, kes hakkavad kaasa lööma sellel sügisel meie turundus- ja müügiprogrammis “Käsitöö Jõuluhitt 2017”. Kandideerimise käigus jäid põnevate toodetega silma teisedki organisatsioonid, kuid just alljärgnevate motivatsioon ja võimekus olid suurimad.

     

    Esimene osaleja meie programmis on SA Hea Hoog, kes pakub töövõimalusi psüühilise erivajadustega inimestele. Nemad teevad erinevaid käsitöötooteid alates kudumitest kuni erinevate puidust toodeteni. Nendega täpsemalt tutvuda saab siin: http://www.heahoog.ee/

     

    Teine osaleja meie programmis on MTÜ Rannu Kultuuri- ja Haridusselts, kes pakub oma piirkonnas huvitegevust, mis on peamiselt seotud käsitööga. Neil on oma savikoda, kus kohalikud naised teevad mitmekesiseid savi- ja portselanitooteid. Nende eesmärk on saada täisväärtuslikuks sotsiaalseks ettevõtteks, kes pakub piirkonnas tasuta huviharidust ja võimalusi enesetäienduseks.

     

    Kolmas osaleja meie programmis on MTÜ Aktiveerimiskeskus Tulevik, kes esindab antud programmis Käsitöö ja Uuskasutuskauplust Segu 7. Nende toodang varieerub quilling tehnikaga tehtud jõulukaartidest kuni erinevate mööbliesemeteni välja. Kõik tooted on tehtud vähenenud töövõimega inimeste poolt.

     

    Neljas osaleja meie programmis on Tallinna Vaimse Tervise Keskuse Tegevuskeskus Lasnamäel. Nende tegevuste eesmärgiks on taastada ja parandada psüühiliselt haigestunud inimese töö- ning igapäevaeluks vajalikke oskusi ning selle kaudu aidata ka haigusest taastuda. Nad valmistavad näiteks looduskosmeetikat ja teisigi tooteid.

     

    Täname ka kõiki teisi kandidaate, soovime neile edu ja jaksu. See on alles algus, kuna projekti “Vabaühendused julgelt turundama” raames toimub veel kaks turundus- ja müügiprogrammi. Tingimustest ja sisust saate täpsemalt lugeda SIIT. Seega tasub silmad lahti hoida!

     

    Projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

     

    Jõuluhiti näide Slovakkiast – psüühilise erivajadustega inimeste käsitöö – öökull, mille sees asuva küünlaga saab teetassikest kuumana hoida

  • Sotsiaalse ettevõtluse sügiskonverents „KUIDAS MÜÜA POSITIIVSEID MUUTUSEID?“

    Millal: 28. septembril 2017 (neljapäev)

    Millal täpsemalt: kogunemine kell 09:30, algus kl 10:00

    Kus: Tallinnas, Euroopa hotellis (Paadi 5)

    Kes korraldab: Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik

    Kellele mõeldud: sotsiaalse ettevõtluse valdkonna praktikud, mõjutajad ja aktiivsed huvilised

    REGISTREERIMINE: kahjuks vabu kohti enam ei ole.

    Osapoolte kaasamist toetab: Euroopa Liidu programm Erasmus+ projektiga „Tunne oma mõju“

    Millest võimalik osa saada:

    • Visioon: „Mis oleks, kui eestimaalaste tarbimisvalikud aitaksid rohkem kaasa inimeste heaolule ja looduskeskkonna kaitsele?“
    • Põnev diskussioon ettevõtjate praktilisest rollist laste heaolu kujunemisel.
    • Sisukad töötoad koos praktikute kogemustega.
    • Võimalus oma suhtlusvõrgustikku värskendada ja laiendada.

    Päevakord (esinejaid võib veel lisanduda)

    09:30 Kogunemine ja tervituskohv

    10:00 Sügiskonverentsi avamine

    10:10 Uusimad arengud sotsiaalsete ettevõtete turundamises ja mõju hindamises ning kommunikatsioonis Eestis ja mujal

    10:30 Paneeldiskussioon „Moosisaiad vs porgandid: mida ettevõtted saavad ja mida ei saa laste heaks ära teha?“ Paneelis osalevad Nele Normak (Baltikumi avalike suhete juht, Coca-Cola Balti Jookide AS), Merle Leiner (tegevjuht, Laste Tervisekool), Kristiina Esop (tegevjuht, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum), Laura Aaben (tervisepoliitika analüütik, Poliitikauuringute Keskus Praxis). Modereerib Jaan Aps (juhatuse liige, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik).

    Krõpsud, saiakesed ja viinapudelid ehk koolilapsed puhvetijärjekorras (foto: Jaan Aps)

    12:00 Suupiste- ja suhtluspaus

    12:45 – 14:15 Töötoad

    Töötuba # 1. „Riigiasutused loovad oma ostudega ühiskondlikku väärtust, hankides sotsiaalsetelt ettevõtetelt“. Kuidas see unistus saaks tegelikkuseks? Eesti riigiasutuste võimalusi ja praktikaid puuduvate uuringute tulemusi esitlevad arutelu sisendina Epp Kallaste (vanemanalüütik ja juhataja, Rakendusuuringute Keskus CentAR) ja Jaan Aps (juhatuse esimees, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik).

    Töötuba # 2. „Kuidas müüa partneritele ja klientidele positiivset mõju?“ Arutelu sisendina jagab kogemusi NULA ühiskondlike algatuste inkubaatori näitel Laura Kalda (portfellijuht, Heateo SA). Arutelu veab eest Andry Padar (kommunikatsiooniekspert, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik).

    14:15 Kohvi- ja suhtluspaus

    14:35 Töötubade kokkuvõtted

    15:05 Üllatus!

    15:30 Sündmuse lõpp, võimalus veel pool tundi Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku tiimiga ja teiste osalejatega suhelda

    Osapoolte kaasamise konverents toimub projekti „Tunne oma mõju“ raames, mida toetab Euroopa Liidu programm Erasmus+.

  • Uudiskiri / august 2017

    24.08.2017

    SEVi tiim on uue hooaja alguses põnevil. Astume sellele vastu koos 49 liikme, mitmete tugevate partneritega Eestis ja rahvusvaheliselt ning uue veebilehe ja strateegiaga.

    Juba septembrist-oktoobrist alustame ja jätkame mitmete programmidega, näiteks “Käsitöö Jõulu-hitt 2017“, Action Learning’u arenguprogramm ja Changemakers Academy uus hooaeg gümnaasiuminoortele.

    Avaliku sektori huvikaitse suunal on endiselt kuumade teemade seas uue Riigihangete seaduse rakendamine, kaitstud töö teenuse arendamine ja juriidiline lahendus sotsiaalsele ettevõtlusele.

  • Inimesekeskne kaitstud töö – vajalik tugi, mõtestatud töö ja väärikas sissetulek

    2016. aastal käivitunud Töövõimereformi aktiivsusnõue mõjutab umbes 100 000 inimest. Vaid osa reformist puudutatud inimestest on valmis otse tööjõuturule suunduma. Vajadus kaitstud töö ja töölõime (i.k work integration) järele suureneb seega hüppeliselt. Sageli puudutab see inimesi, kes on elanud terve elu erihoolekandeasutustes, pole kunagi ametlikult tööl käinud või on tervise tõttu töölt pikaks ajaks eemale jäänud. Töövõimereform ei puuduta seega nende elu ühte lõiku, vaid kogu harjumuspärast elukorraldust.

    Laias laastus võtab selle elukorralduse visiooni kokku Heaolu arengukava 2016-2020.

    Arengukava üheks peamiseks eesmärgiks on inimeste majandusliku toimetuleku parandamine. Mõistagi on fookuses küsimuses, milline on piisav, vajalik ning jätkusuutlik sotsiaalkaitsesüsteem. Seejuures on aga üks arengukava baaseeldusi arusaam, et “üldiselt tagavad inimesed oma majandusliku toimetuleku töötades ning kõrge tööhõive tase on põhiline viis inimeste heaolu tagamiseks” (lk 17). Töövõimereformi suurem strateegiline eesmärk on “vähenenud töövõimega inimeste tööle toomine ja tööl hoidmine, et tagada tervisekahjustusega inimestele sissetulek ja iseseisvus, samuti võimalus ennast teostada ja ühiskonnaelus osaleda”.

    Inimestel, kes on avalikust ruumist tõrjutud, nagu erivajadusega inimesed täna kahjuks siiski on, on piiratud ligipääs nii majanduslikule kui sotsiaalsele kapitalile. Pikka aega tööelust kõrvale jäänud vähenenud töövõimega inimeste vahetusse võrgustikku kuuluvad tihtipeale vaid institutsioonid, sotsiaalteenuste pakkujad või korraldajad, ning nende kõrval on väga vähe neid, kes ei saa inimese nö kogukonda kuulumise eest palka. Erivajadustega inimeste kõrvale jäämine tööturult ei ole seega üksnes riigile saamata jäänud maksutulu ning suur kulu toetuste ja pensionidega, see on küsimus elamata jäänud elust ja käest libisenud võimalustest end jõukohasel ja väärikal viisil teostada, luua tähendusrikkaid suhteid teiste inimestega enda ümber.

    Miks see on nii oluline, mitte ainult praktiliselt, aga ka põhimõtteliselt? Meie ühiskonnas on ühiskondlikus identiteediloomes suur rõhk tegevustel, mida me teeme avalikus ruumis koos teiste inimestega, nende hüvanguks ja iseenda hüvanguks, teenides seejuures väärilist tasu. Eneseteostus ei ole pelgalt sõnakõlks. See on seotud nii majandusliku kui sotsiaalse kapitaliga, millele saame omakorda toetuda uue väärtuse loomisel ning oma identiteedi ja heaolu tugevdamisel. Seejuures on majanduslik kapital ja sotsiaalne kapital omavahel seotud.

    Erivajadusega inimestele tööd pakkuvad sotsiaalsed ettevõtted on omamoodi sotsiaalse ettevõtluse kvintessents. Ühelt poolt pakutakse neis täiendavat tuge erivajadustega inimestele, kasutades teenuste rikastamiseks ja mitmekesistamiseks teenitud ettevõtlustulu. Teiselt poolt aga pakutakse erivajadustega inimestele eesmärgistatud tööd ja vastavat tasu, abi saajast saab niimoodi ühiskondlikku ja majandusväärtuse looja ja see on fundamentaalne ja põhimõtteline muutus, millel võib potentsiaalselt olla väga kaugele ulatuv mõju nii selle konkreetse inimese elus kui ühiskonnas laiemalt.

    Kaitstud ja toetatud töökohtadel on seega kolm olulist rolli:

    1. Toetada erivajadustega inimesi täna tööturul osalemist piiravate barjääride ületamisel. Ühelt poolt tähendab see juhendamist ja toetamist, teiselt poolt suhtekujundust tööandjaga.
    2. Toetada inimest endale väärika kutse ja kutsumuse leidmisel. Luua võimalusi teha mõtestatud tööd kõrvuti teiste inimestega, panustada avalikus elus, teha midagi teiste jaoks.
    3. Teenida väärika kutse eest väärikat tasu.

    Me räägime tegelikult ühiskondlikust muutusest, et praktiliselt kujuneks ümber see, kuidas me mõtestame tööelu, sissetulekut ning iga inimese võimalust panustada avalikku ellu. Kui me suudame sellise olukorra luua, siis see väärindab meid ka ühiskonnana. See eeldab aga kvalitatiivset muutust.

    Täna on mul juba eespool välja toodud põhjustel südamel punkt, mis puudutab väärikat sissetulekut.

    2016. aastal käivitus Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikus koosloome protsess, mille vahetuks sihiks oli Töötukassa lühiajalise kaitstud töö teenuse analüüs ning kujundamine erinevate osapoolte koostöös. SEVi meeskonna töö tulemusena on vormumas rida ettepanekuid teenuse edasiseks arendamiseks.

    SEVi tehtud intervjuudest lühiajalise kaitstud töö teenusepakkujatega selgus, et näiteks lühiajalise kaitstud töö teises etapis jääb inimese töö eest saadav igakuine sissetulek enamasti umbes viiekümne euro piiresse. Tegelik summa sõltub lepingutüübist, töö tüübist, aga muidugi ka inimese koormusest ja tööviljakusest. Lühiajalise kaitstud töö puhul on seatud eesmärgiks, et teise etapi lõpuks ehk 12 kuu möödudes on inimene suuteline töötama vähemalt 20 tundi nädalas ehk 0,5 koormusega. Pikaajalise kaitstud töö puhul on see siht 10 tundi nädalas ehk 0,25 koormus.

    Suhtelise vaesuse määr Eestis oli 2015. aastal 21,3% (ekvivalentnetosissetulek 429 EUR/kuus). Absoluutse vaesuse määr Eestis oli 2015. aastal 3,9% (ekvivalentnetosissetulek 201 EUR/kuus). Võrdluseks: 2016. aastal miinimumpalka teenides sai inimene kätte 365 eurot kuus. Palgavaesuses elab hinnanguliselt 7-8% elanikkonnast, seejuures 2013. aastal elas absoluutses vaesuses 5% ja suhtelises vaesuses 12,1% püsiva töökohaga inimestest. Kui inimeste sissetulekutest maha arvata riiklikud pensionid ja toetused, siis on suhtelises vaesuses 39,2% ja absoluutses vaesuses 25,2% elanikkonnast.

    Kui inimene käib tööl ja tema sissetulek jääb kaugelt alla absoluutse vaesuse piiri, nagu näitasid meie intervjuud, siis kas selline olukord toetab kaasava tööturu kujunemist ning aitab võimestada senigi tõrjutud inimesi? Töövõimereformi eesmärk – nii nagu see on sõnastatud Heaolu arengukavas – ei ole üksnes inimeste suunamine tööjõuturule. Selle sama kaalukas eesmärk on vähendada isoleeritust, tõrjutust, vähendada lõhesid ühiskonnas, toetada kaasava ühiskonna kujunemist ning ennekõike võimestada vähenenud töövõimega inimest, vähendades barjääre avalikus ruumis ning tööelus. Väärikas sissetulek on selles pildis oluline komponent.

    Seega on oluline küsimus, millise sihi me kaitstud töö teenusele seame? Millist teenust vajab inimene, et töötada kaitstud töö keskuses või avatud tööturul palgavaesusesse langemata? Millist arengutuge vajavad sotsiaalsed ettevõtted, et luua erivajadustega inimestele töökohti, mis võimaldavad teenida väärikat tasu?

    Lühiajalise kaitstud töö hanketingimused defineerivad kaitstud tingimustes töötamise teenusena, mille pakkumise jooksul “võimaldatakse isikul teha võimetekohaseid tööülesandeid talle sobivas töökeskkonnas ja jõukohases töötempos”. Kaitstud töö teenuse eesmärk on aga palju laiem: “Isiku ettevalmistamine avatud tööturule tööle saamiseks (iseseisvalt või tugiisikuga), toetamine tööle asumisel ja avatud tööturul töötamise algusperioodil.”

    Sotsiaalkindlustusameti poolt tellitava pikaajalise kaitstud töö hanketingimised defineerivad kaitstud tingimustes töötamise teenusena, mille esmaseks eesmärgiks on erivajadusega inimese arendamine stabiilses ja toetavas keskkonnas ning jõukohase võimaluse pakkumine tööelus osalemiseks. Isiku jõudmine avatud tööturule on teisene siht. Lisaks on teenuse arendamisel eraldi eesmärgiks käivitada pikaajalise kaitstud töö keskused üle Eesti, kõigis maakondades.

    Kui Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti kaudu on riik hankinud kaitstud töö teenust alles pisut rohkem kui aasta, siis de facto on erinevad Eesti sotsiaalsed ettevõtted pakkunud kaitstud töökohti ning töölõime võimalusi juba enam kui kümme aastat.

    European Network of Social Integration Enterprises (ENSIE) on Euroopa suurim kaitstud ja toetatud tööd võimalusi pakkuvaid sotsiaalseid ettevõtteid ühendav katusorganisatsioon. Nagu nimigi ütleb, on organisatsiooniga liitunud sotsiaalsete ettevõtete esmane eesmärk on tõrjutud – sageli erivajadustega inimeste lõimimine ühiskonda. Ühelt poolt pakutakse tööd, kuid kasvamas on ka nende ettevõtete arv, kus erivajadusega inimesed ise kuuluvad ettevõtte juhatusse ja/või omanikeringi.

    Selliseid töö kaudu lõimumist toetavaid ettevõtteid (i.k Work Integration Social Enterprise e WISE) ühendab ENSIE määratluses kolm põhimõtet.

    1. Ühiskonda lõimimine ja kodanikutunde loomine. Sellised sotsiaalsed ettevõtted pakuvad inimestele võimalust valmistada end ette panustamiseks tööturul, töö leidmisel ning töötamiseks vajalike oskuste omandamisel.
    2. Majandustegevus ja ettevõtlus. Selliseid sotsiaalseid ettevõtteid iseloomustab aktiivne majandustegevus. Tuuakse ka välja, et sageli on majanduskeskkond ise üks tegureid, mis tekitab tõrjutust. Selles kontekstis on mõtestatud töö ning sellest teenitav tulu ja väärikas sissetulek, mida töölõime (i.k. work integration) ettevõtted saavad erivajadustega inimestele pakkuda, praktiline ning efektiivne viis avalikku ruumi ümber kujundada ning võimestada inimesi, kes on olnud selles ruumis seni kõrvale jäetud.
    3. Väljaõpe ja koolitus. Töölõime sotsiaalsete ettevõtete puhul on loomuldasa oluline väljaõppe ja koolituse komponent. Töövõimereformgi mõjutab ju ennekõike inimesi, kes on kas pikka aega tööturult eemal olnud või pole seal kunagi osalenud. Seejuures on arvestatav hulk inimesi, kes ei ole ka kunagi erialast haridust saanud.

    Nii lühiajalise kui pikaajalise kaitstud töö teenuse mudel pöörab (hanketingimusi silmas pidades) väga vähe tähelepanu ettevõtluse aspektile ning ootamatult vähe tähelepanu väljaõppele ja koolitusele (teenuse raames ette nähtud tööharjutus ei täida tegelikult erialase väljaõppe rolli ja vaid siis kui inimene jääb sotsiaalsesse ettevõttesse pikemalt, saab ta mingis töövaldkonnas professionaalseks tegutsemiseks vajaliku praktilise kogemuse). Mõlemad on aga olulised väärika sissetuleku kujundamisel nii kaitstud kaitstud töö keskuses kui avatud tööturul.

    Töötukassa lühiajalise kaitstud töö teenus otse sotsiaalse ettevõtluse mudelit ei välista, kuid hanketingimused on seatud selliselt, et mingis kindlas ettevõtlusvaldkonnas tegutseval (sotsiaalsel) ettevõttel võib olla keeruline riigile partneriks tulla. Pakkuja peab pakkuma kliendile erinevaid tegevusi – samas enamasti on ettevõtted normaaltingimustes enamasti keskendunud kindlale tootmis- või teenusevaldkonnale. Erisisuliste tegevuste pakkumine on raskesti ühildatav ettevõtte ärimudeliga, kui selle ärimudeli aluseks just ei olegi riigile teenuse pakkumine. Seega võib öelda, et kuigi Heaolu arengukavas on kaitstud töö ja sotsiaalne ettevõtlus tugevalt seostatud, siis tänane kaitstud töö hankimise mudel pigem ei toeta elujõuliste sotsiaalsete ettevõtete kujunemist.

    Riigikontrolli poolt koostatud Töövõimereformi auditis tuuakse välja, et erivajadustega inimeste tööle saamist takistab muuhulgas see, et tööandjad ei ole valmis erivajadustega inimesi tööle võtma. Põhjusena tuuakse välja nii vähene teadlikkus kui motivatsioon. Üheks oluliseks küsimuseks on seega: kes ja kus loob need töökohad, kuhu erivajadustega inimesed saaks tööle asuda? Näen, et sotsiaalsetel ettevõtetel on tänu oma senisele kogemusele selles oluline roll ning oluline on koos töövõimereformiga keskenduda ka sotsiaalsete ettevõtete arenguvajadustele.


    Essee autor on Kaie Kotov.

  • Toimus Changemakersi Suveakadeemia!

    18.08.2017

    Changemakersi Suveakadeemia toimus 10.-13. augustil Järvamaal. Esmalt veetsid noored 2 päeva sotsiaalses ettevõttes nimega Equilibre ja kolmanda päeva veetsid nad Paide Arvamusfestivalil. Kokku osales üksteist noort vanuses 15-19, kellest kuuel oli emakeeleks vene keel ja viiel eesti keel. Noorte peamiseks eesmärgiks oli tutvuda sotsiaalse ettevõtlusega ning arendada ettevõtlikkust. Laagri tegevused olid ülesehitatud praktilisusele, motiveerimisele ja enesearengule, mitmete huvitavate tegevuste vältel said noored ka ise sõna sekka öelda.

    Esimesel päeval jõudsid noored Equilibresse, kus noored ennast mõnusalt sisse seadsid ja alustasid üksteisega tutvumisega. Õhtu jooksul tehti üheskoos süüa ning veedeti mõnus õhtupoolik lõkke ääres erinevaid teemasid arutades.

    Järgmisel päeval hakkas noortel põhitegevus pihta ning päeva jooksul läbiti mitmeid praktilisi ja sisulisi töötubasid. Näiteks viisid korraldajad läbi simulatsiooni, kuidas lahendada ühiskondliku probleemi läbi sotsiaalse ettevõtluse. Lisaks said osalejad võtta osa Equilibre igapäevasest tööst, andes oma panuse uue hobuteraapialabürindi valmimisele. Õhtul vaatasid noored koos inspireerivat dokumentaalfilmi, mille eesmärgiks oli näha, kuidas sarnased protsessid töötavad välismaal.

    Viimane päev hakkas huvitava loenguga Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku esimehelt Jaan Apsilt, kes rääkis noortele kuidas tema sellele alale jõudnud on ning mis teda inspireerib. Enne lõunat said noored veel kätt harjutada sotsiaalse ettevõtluse Kuldvillakus, peale mida liiguti edasi Paide Arvamusfestivali alale. Pärastlõunal osaleti Arvamusfestivalil ENTK korraldatud paneelis “Kuidas elad, Eestimaa noor?”, kus kõik noored aktiivselt kaasa lõid ning arvamust avaldasid. Päeva lõpuks tegid noored reflektsiooni üritusest ning suundusid koju.

    Programmi algatas ja viis läbi Briti Nõukogu rahalisel toel Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik. Toetajateks olid Väikebussi Rent, Vitamin Well Eesti, Gravex Balti OÜ, Paide Ühisgümnaasium ja Simple Express. Projekti juhtis Dan Tõnus, korraldada aitasid Andry Padas ning Merili Ginter.

    “Mind inspireeris grupp aktiviste, kes kiirgasid toredat energiat” – üks noor reflektsiooni ajal

    INGVARI kogemuslugu

    MERILI kogemuslugu

    Ürituse ajakava

    Neljapäev 10.08
    18:00 Saabumine Equilibresse
    18:00-19:00 Seame üheskoos telgid ülesse
    19:00-20:00 Õhtusöök
    20:00-22:30 Lõkkeõhtu: mängud üksteise tundma õppimiseks ja tutvumine sotsiaalse ettevõtjaga
    23:00 Magama! Öö telkides

    Reede 11.08
    8:45 Hommikusöök
    09:30-13:30 Talgud koos Equilibrega
    13:30-14:30 Lõuna
    14:30-16:30 Sotsiaalse ettevõtluse töötuba Equilibre näitel
    16:45-17:45 Simulatsioon: kuidas lahendada Equilbre kontekstis esinevaid probleeme (või sarnaseid probleeme) läbi sotsiaalse ettevõtluse
    18:00-19:00 Õhtusöök
    19:00-20:00 Sõidame Paidesse kooli
    20:00 Motiveeriva filmi õhtu ja arutelu
    23:00 Magama! Ööbime koolimajas

    Laupäev 12.08: Proceeding to the Opinion Festival
    10:00-12:00 Osa 1: Loeng sotsiaalsest ettevõtlusest + arutelu; Osa 2: Kuldvillak sotsiaalse ettevõtluse teemal
    12:00-14:00 Pikk lõunapaus võimalusega kuulata vabalt valitud Arvamusfestivali vestlust
    14:00-14:30 Ettevalmistused Sotsiaalse Ettevõtluse Aardejahiks
    14:30-16:30 Sotsiaalse Ettevõtluse Aardejaht: osalejad peavad läbima neli väljakutsuvat punkti (nt. intervjuu professionaalse ajakirjanikuga)
    16:30-17:30 Reflekteerime laagris toimunu üle
    17:30-19:00 Arvamusfestivali vestlus Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku ja MTÜ Mondo poolt
    19:00- … Tagasi kodu poole!

     

     

  • Action Learning arenguprogramm

    04.08.2017

    Kui Sa pead ennast sotsiaalseks ettevõtjaks ja Sa tahad ennast juhina arendada ning õppida koos teiste ägedate sotsiaalsete ettevõtete juhtidega, siis nüüd avaneb selleks hea võimalus.

    Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik kutsub Sind osalema Action Learning arenguprogrammis!

    Kui Sul on aega ja tahtmist ennast ja oma organisatsiooni arendada ning võimalus:
    – Tallinnas
    – kuue kuu jooksul (september 2017 kuni veebruar 2018)
    – üks päev kuus (9.30 – 17.00)

    ennast koos teiste sotsiaalsete ettevõtete juhtidega õppimisele pühendada ning viia oma organisatsiooni juhtimine järgmisele arengutasemele, siis palun võta meiega ühendust enne 21. augustit.  Esimene kohtumine toimub juba 19. septembril!

     

    Mis asi on Action Learning?

    Action Learning on lähenemine, mida kasutatakse nii inimeste arendamiseks, keeruliste probleemide lahendamiseks kui ka muudutuste juhtimiseks.

    Action Learning on väga praktiline, kuna lahendatakse organisatsiooni eesmärke takistavaid reaalseid probleeme.

    Action Learning´ut peetakse üheks efektiivsemaks inimeste arendamise metoodikaks, mida kasutavad erinevad edukad organisatsiooni üle maailma.

     

    Action Learning´u õppeprotsess hõlmab:

    1) tõsist väljakutset, mis on oluline, kriitiline, ja tavaliselt keeruline,

    2) mitmekesist probleemide lahendamise meeskonda või “rühma” (ingl. „set“),

    3) protsessi, mis edendab uudishimu, uurimist ja reflektsiooni,

    4) nõuet, et rääkimine muutub tegevuseks ja lõpuks probleemi lahenduseks ja

    5) pühendumist õppimisele.

     

    Action Learning arendab:

    1. Aktiivse kuulamise ja küsimuse esitamise (coachingu) oskusi;
    2. keeruliste probleemide lahendamise oskust;
    3. inimeste juhtimisoskusi;
    4. oskust viia organisatsioonis ellu muudatusi.

    Kuidas Action Learning toimub?

    Action Learningu sisuks on väike rühm (5 – 8 inimest) juhte, kes kohtuvad regulaarselt eesmärgil õppida ja lahenda reaalseid probleeme. Kohtumistel reflekteeritakse teiste rühma liikmete küsimuste abil oma otsuste ja tegevuste üle ja õpitakse oma ning teiste mõtlemisest, tegutsemisest ja kogemustest.

    Action Learning pilootprogramm

    • 2014 – 2015. aastal osales Action Learning pilootprogrammis 28 inimest, sh 22 vabaühenduse juhti. 72% nendest väitis, et Action Learning’ust oli neil palju või väga palju kasu. Pilootprogrammis sai lahenduse ligi 100 probleemi. Action Learning pilootprogrammis osalesid teiste seas sellised tunnustatud organisatsioonid Heateo SA, EMSL, Väitlusselts, Sõbralt-Sõbrale, SOS Lasteküla, SA Kiusamisvaba Kool, Lets do it World jne.

     

    Loe mida on kirjutanud Action Learning kogemuse kohta teised juhid: http://www.actionlearning.ee/referentsid

    Action Learning programmi juhib Institute of Leadership & Management (UK) poolt litsentseeritud Action Learning meetodi coach Rasmus Pedanik. Tänaseks on Rasmus juhtinud üle 70 Action Learning rühmakohtumise.

    Action learning programmis osalemise tasu on Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku liikmetele 95 eurot ja teistele 195 eurot. Kokku võetakse arenguprogrammi ainult kuus inimest ja vastu võetakse need, kes esimestena registreerivad ja tasuvad.

    Soovijatel palun saata vabas vormis motivatsioonikiri koos kinnitusega, et saate osaleda kõigil kohtumiselt. Registreerimiseks kirjuta: rasmus@sev.ee Teemareale: Action Learning arenguporgamm

     

    Küsimuste korral helista: 55566489 (Rasmus Pedanik)

    Action Learning kohtumiste kuupäevad:

    • 19. september 2017
    • 17. oktoober 2017
    • 14. november 2017
    • 12. detsember 2017
    • 9. jaanuar 2018
    • 6. veebruar 2018

     

    Action Leaningu arenguprogrammi toetab Siseministeerium

    Loe Action Learningu kohta siit: www.actionlearning.ee

    Lisalugemist täiskasvanute õppimise kohta loe siit: https://ec.europa.eu/epale/et/blog/rasmus-pedanik-kuidas-aidata-taiskasvanud-inimestel-oppida

     

    Info arenguprogrammi läbiviija kohta

    Action Learning coach Rasmus on juhtinud ja disaininud järgmiseid arenguprogramme: Siseministeeriumi vabatahtlike pilootprogrammi (SEV 2014, rahastaja KÜSK), teenusedisaini pilootprogrammi (Heateo SA 2014), Sotsiaalse ettevõtluse arenguprogrammi (SEV 2015, rahastaja HMN) ja Koosloome arenguprogrammi (SEV 2016, rahastaja HMN), koosloome teenusedisain (SEV 2016/2017, rahastaja KÜSK), koosloome meetodil noortele mõeldus sotsiaalse ettevõtluse arenguprogrammi disainimine (Si-Lab 2017, tellija ENTK). Rasmus läbiviinud koolitusi juhtimise, kommunikatsiooni, koosaloome ja disainmõtlemise teemadel. Rasmus on täiendanud ennast disainmõtlemise fasilitaatorina DesignThinkers Akadeemias Amsterdamis. Rasmus on õppinud konsensusmeetoditel arengukavade koostamist Brüsselis ja konsensuslikku otsustamist Londonis. Samuti on ta osalenud erinevatel disaini ja muudatuste juhtimise koolitustel Londonis. Rasmus õpib Tartu Ülikoolis doktorantuuris ja tema uurimistöö teemaks on erinevad probleemide lahendamise metoodikad meeskondades. See teema on tihedalt seotud koosloome ja disainmõtlemisega. Lisaks juhib Rasmus mitteformaalset Sotsiaalse innovatsiooni võrgustikku. Rasmus on ka väikeettevõtja ja partner Muhu pagarites. Varem on Rasmus töötanud Siseministeeriumis ministri nõunikuna (kodanikuühiskonna valdkond) ja Riigikontrollis kommunikatsioonispetsialistina. Rasmus on osalenud erinevate vabaühenduste juhtimises üle 10. aasta, olles ka MTÜ Ökomeedia ja portaali Bioneer asutaja.

  • Algab kandideerimine turundusprogrammi “Käsitöö Jõuluhitt 2017”

    03.08.2017

    Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik ootab viiekuulisse programmi kandideerima maailma paremaks muutvaid organisatsioone, kes teevad just jõuluperioodil müügiks sobilikku käsitööd (nt kaardid, kingitused). Koostöö eesmärgiks on suurendada osalevate organisatsioonide turundusvõimekust ning tulemusena tõsta toodete müügitulu.

    Programmi võivad kandideerida nii sotsiaalsed ettevõtted kui heategevuslikud vabaühendused. Välja valitakse neli enim motiveeritud organisatsiooni, kel olemas vähemalt üks suure müügipotentsiaaliga toode. Uusi tooteid programmi raames ei arendata.

    Programmis toetume iga osaleja unikaalsusele ja võimetele, pakkudes isiklikku tuge, nõustamist ja õpitu koos praktiseerimist uute klientide hankimisel.

     

    • Septembris toimub personaalne kohtumine iga organisatsiooniga, mille käigus kaardistatakse jõulutoodete turundusega seotud kogemused, takistused ja võimalused.
    • Oktoobri alguses toimuvad nõustamised, mille käigus antakse teadmisi ja oskuseid edukamaks turundus- ja müügitööks. Igale organisatsiooniga koostatakse individuaalne kava eesmärkide saavutamiseks.
    • Novembris – detsembris toimub oskuste testmine ja praktiseerimine koos koolitajatega.
    • Jaanuaris hindame koos tulemusi ja kaardistame õppetunnid.

     

    Jõuluhiti näide Slovakkiast – psüühilise erivajadustega inimeste käsitöö – öökull, mille sees asuva küünlaga saab teetassikest kuumana hoida

     

    Kandideerimine kestab 7. august – 21. augustini. Registreerida saab ennast:  https://goo.gl/forms/4UUyeCrVNjYmOsKl2

    Osalemise tingimused

    • Tugev motivatsioon müüa vähemalt ühte oma jõulutoodet palju rohkem kui eelmistel aastatel
    • Valmisolek panustada aktiivselt kogu programmi vältel, sh osaleda kahes töötoas Tallinnas septembris-oktoobris
    • Nõusolek jagada programmi läbiviijatega organisatsiooni sisest infot, mis vajalik turundustegevuse kavandamise ja läbiviimise nõustamine
    • Võimekus investeerida ise 200 eurot koos nõustajatega loodava turundusplaani elluviimisse
    • Valmisolek avaldada portaalis Maailmamuutjad.ee infot oma selle tegevussuuna tulemuste kohta, mida toodete müük rahastab

     

    Programm viiakse läbi projekti “Vabaühendused julgelt turundama” raames, mida rahastab siseministeerium ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Projekt koosneb kolmest osast, olles jaotatud “Jõulupaketiks”, “Turismipaketiks” ja “Äripaketiks”. Kogu projekti kohta saab lähemalt lugeda siit lingilt.

     

    Küsimuste korral saad ühendust võtta: Andry@sev.ee või +372 5159829