Arhiiv, June 2017


  • Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik: puuetega inimeste töökeskustele ühtsemad standardid koos süsteemse riikliku arengutoega

    22.06.2017

    Järgneb MTÜ Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku kommentaar ajalehes Eesti Päevaleht  8. juunil 2017 ilmunud artiklile „Puuetega inimeste rakendamise eest sadu tuhandeid eurosid saanud ettevõtet kahtlustatakse skeemitamises”. 

    Artiklis kirjeldatakse ühe ennast sotsiaalseks ettevõtteks nimetava organisatsiooniga seotud kahtlustusi järgnevatel teemadel: töölepingute kahjulikkus töötajatele, töötingimuste nõuetele mittevastavus, puuetega inimesi toetavate tugiisikute ebapiisav kvalifikatsioon, klientide olemasolu valmiva toodangu jaoks. Enne menetlustulemuste selgumist ei anna Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik hinnangut konkreetse juhtumi kohta.

    Küll rõhutame, et puuetega inimeste töökeskust saab sotsiaalseks ettevõtteks nimetada ainult juhul, kui ta järgib lisaks kehtivale seadusandlusele ka mitmeid muid põhimõtteid. Avatud tööturul vähemate võimalustega inimestele tööd pakkuvate sotsiaalsete ettevõtete Euroopa katusorganisatsioon European Network of Social Integration Enterprises on sõnastanud kaks tegurit taoliste sotsiaalsete ettevõtete tegevuse lahutamatu osana.

    1. Töötamisega peavad olema seotud asjakohase oskustepagasiga inimeste poolt pakutavad sotsiaalse rehabilitatsiooni tegevused ning koolitus- ja haridusprogrammid, mis aitavad avada puuetega inimeste arengupotentsiaali ja tõsta nende kvalifikatsiooni.
    2. Puuetega inimeste töökeskus peab tegutsema ettevõttena, st olema võimeline oma tooteid või teenuseid klientidele ka maha müüma. See on eelduseks, et erivajadusega töötaja tajuks oma töö väärtust ja saaks panuse eest väärikat töötasu.

    Eesti puuetega inimeste töökeskustele peavad kehtima ühtsemad standardid sõltumatult nende koostöösuhtest avaliku sektoriga (töökoha loomise toetuse saamine, kaitstud töö teenuse pakkumine vms). Standardid aitavad tagada, et igal erivajadusega inimesel oleks sõltumatult maakonnast ligipääs jõukohasele ja arendavale töökeskkonnale.

    Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik rõhutab samas, et ühtsem järelevalve on vaid üheks eelduseks mitmete seas, et puuetega inimeste töökeskustel oleks võimalik ühiskonnale tänasega võrreldes veelgi rohkem väärtust luua.

    Paljud puuetega inimesi aitavad sotsiaalsed ettevõtted püsivad kohalike kogukondade sädeinimeste siiraste ja ennastsalgavate jõupingutuste tulemusena. Need eestvedajad vajavad ja väärivad avalikult sektorilt läbimõeldud ja süsteemset lisatuge.

    Igaühel neist eraldiseisvalt on keeruline hankida investeeringuid näiteks ruumide remondiks, sisseseade soetamiseks, töötajate kvalifikatsiooni tõstmiseks, tootearenduseks ja turunduseks. Töötajate igapäevast toimetulekut ja arengut toetavas puuetega inimeste töökeskuses ei pruugi tekkida piisavalt kasumit, mille arvelt neid investeeringuid teha.

    Sarnaselt teistele ühiskonna heaoluks oluliste ettevõtlustegevustega nagu eksportimine või iduettevõtlus on ka sotsiaalsetele ettevõtlusele tarvis selgelt eesmärgistatud ja süsteemseid riiklikke tugimeetmeid.

    Kindlaid põhimõtteid järgivad puuetega inimeste töökeskused võivad peale piisavaid investeeringuid luua riigile palju rohkem väärtust kui vaid nende raamatupidamisaruandest välja paistab. Lisaks töökohtade pakkumisele aitavad nad vähendada lähedaste hoolduskoormust ja toetada puuetega inimeste vaimset ja füüsilist tervist, kui nood tunnevad end õigustatult väärtusliku osana töökollektiivist ja ühiskonnast.

    Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik (SEV) on avalikes huvides tegutsev mittetulundusühing. 2017. aasta seisuga kuulub SEVi liikmeskonda 49 sotsiaalset ettevõtet. Meie põhikirjalisteks eesmärkideks on sotsiaalsete ettevõtete arvu, suutlikkuse ja ühiskondliku mõju suurendamine Eestis ning sotsiaalse ettevõtluse tegevusvaldkonnana väärtustamine.

     Sotsiaalsed ettevõtted on ühiskondliku eesmärgiga organisatsioonid, kes kasutavad oma põhikirjalise sihi saavutamiseks ettevõtlust, st teenuste, toodete järjepidevat müüki. Vähemate võimalustega inimestele töövõimaluste loomine ja vahendamine on üks levinumatest sotsiaalsete ettevõtete eesmärkidest. Näiteid Eesti sotsiaalsetest ettevõtetest on esitatud siin lingil.

    Lähem info: Jaan Aps, juhatuse esimees, MTÜ Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, e-post: jaan(at)sev.ee

    jaan,

  • Anna hoogu Helpific platvormile, et võimaldada erivajadusega inimestele iseseisvamat ja täisväärtuslikku elu!

    Eesti sotsiaalne iduettevõte Helpific, mis loodi 2014. aastal, arendab veebipõhist tugikeskkonda inimestele, kel igapäevatoimingute tegemiseks on abilist vaja, näiteks eakatele ja erivajadusega inimestele transporditeenuse või majapidamistoimingute osutamine. Tänaseks on platvormi vahendusel abilise leidnud juba üle 250 inimese. Ettevõte lansseeris Hooandjas kampaania, et koguda lisaraha platvormi edasiarendamiseks, mis tagaks selle jätkusuutlikkuse.

    „Eesti Statistikaameti andmetel elab meil ligi 146 343 inimest, kellele on määratud ekspertiisi korras puue. Enamikul erivajadusega inimestel on igapäevaselt abistajaks või toetajaks pereliige ja pea iga kümnendat puudega inimest, kes vajab kõrvalabi vähemalt mõned tunnid ööpäevas, ei abista regulaarselt keegi. Kui võtta arvestuse aluseks, et vähemalt 1/3 puuetega inimestest vajavad nn “iseseisva elu” teenuseid (isiklik abistaja, transport) ca 2 tundi päevas, teeb see inimese kohta aastas 728 h ning kokku ca 35.5 miljonit tundi teenuse vajadust. Kinnitamist ei vaja enam asjaolu, et kohalikud omavalitsused on tõeliselt hädas ning riik vajab uusi ideid ja faktilisi lahendusi olukorra leevendamiseks, sh ei tohi unustada, et rahvastik vananeb ning et paljudel abivajajatel puudub perekonna tugi või toetav võrgustik täielikult. Meie eesmärk on ületada see nn pudelikael, mis ei võimalda erivajadusega inimestel elada iseseisvalt ning nautida täisväärtuslikku elu. Sellest tulenevalt tekkis idee ehitada platvorm, mis võimaldaks abivajaja ja abistaja hõlpsalt kokku viia ning tänaseks on platvorm küll hoo sisse saanud, kuid selleks, et saaksime oma missiooniga jätkata, vajame jõulist lisahoogu,“ selgitas platvormi sünnilugu ettevõtte asutaja ja tegevjuht Keiu Roosimägi.

    Täna toimib Helpific vaid tänu vabatahtlike meeskonnaliikmete panusele ja tahtele aidata kaasa ühele sotsiaalsele ettevõttele, aga et ettevõtmist järgmisele tasemele viia, on vaja lisaressursse, sh töökindlamat ärimudelit: „Algatasime Hooandja kampaania „Ise elada ja ise vastutada!“, et vajalik lisaressurss kokku koguda ning samaaegselt arendame aktiivselt oma ärimudelit edasi Tehnopoli Startup Inkubaatoris. Me loodame tugevatele ja üksteisest hoolivatele kogukondadele, et vajalik summa – 10 000 eurot – kokku koguda,“ lisas Roosimägi.

    Ta selgitas, et platvormi soovitakse edasi arendada kahel põhjusel: “Abivajajad ei oota ainult vabatahtlikke end aitama, vaid soovivad osta kvaliteetset teenust, mis tähendab, et platvorm peab võimaldama hõlpsalt ja turvaliselt autentida, anda teenuseosutajale hinnangut ning arveldada, see omakorda võimaldab muuta platvormi isemajandavaks ja jätkusuutlikuks. Täna turul muud alternatiivsed lahendused puuduvad.“

    Veebiplatvorm Helpific on keskkond, mis mobiliseerib kogukondlikke ressursse lähtudes jagamismajanduse mudelist ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) võimalustest. Idee kontseptsioon tugineb Hollandi kogemusele, kus terviliku heaolureformiga liigutakse traditsiooniliselt sotsiaalteenuste osutamise mudelilt aktiivsete kodanike kaasamisele abi osutamisel. Helpificu missioon on soodustada nende inimeste iseseisvat toimetulekut, kes vajavad oma kogukonnas toetust. Veebipõhine tugikeskkond ühendab vabatahtlikud ning tasulised teenused igapäevaelu vajadustega nagu näiteks transport, üritustel käimine ning majapidamistoimingud. Helpific sai alguse ideede arendamise võistluselt „Garage48 Enable” (tõlkes „Tee võimalikuks”).

    Kutsume kõiki üles panustama Helpificu tugikeskkonna arendamisse – oma hooandmise projektile “Ise elada ja ise vastutada!” saab anda Hooandja keskkonnas või liitudes Helpificu platvormiga aadressil helpific.com.

    Vaata projekti videod Youtube’is.

    Katrin Jõgisaar,

  • SEV on toonud sotsiaalse ettevõtluse avaliku sektori huviorbiiti

     

    23. mail 2017 pidas Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik (SEV) üldkoosolekut, milles võeti kokku 2016. aasta ja räägiti tulevikuplaanidest aastani 2020. Kõneldi ka SEVi visioonist ja väärtustest. Korraldati töötoad investeeringute, ühisturunduse ja noorte kaasamise teemadel. Kõik kolm töötubade teemat tulid vajadustena välja liikmetega tehtud intervjuudest.

    Sotsiaalsed ettevõtted inspireerivad

    Üldkoosoleku avakõnes nimetas SEVi juht Jaan Aps 2016. aasta üheks olulisemaks saavutuseks isikliku kontakti värskendamist kõigi liikmetega. Silmast silma kohtumised toimusid 45 liikmega 49 liikmest. Jaan Aps osales neist kõigil ja Erkki Kubber enamusel.

    Külaskäikudel saadud inspiratsiooni jagab SEV edasi, kuna on oluline, et ka uue põlvkonna seas oleks võimalikult palju sotsiaalseid ettevõtjaid. Külaskäikudel tutvuti ettevõtete töökorraldusega, tehes intervjuusid ja fotosid.

    Jaan Apsi sõnul on inspireeriv näha, kuivõrd väheste vahenditega suudavad sotsiaalsed ettevõtjad teha oma kogukonnas järjepidevaid asju: „Näiteks Rakvere lähedal Vinni vallas asub hoone, mille väljanägemise põhjal võiks arvata, et maja on maha kantud. Kõigest hoolimata sünnib seal erivajaduste inimestega koostöös väga ilusaid asju, mida MTÜ Johanna sotsiaalse ettevõttena müüb.“MTÜ Johanna

    MTÜ Johanna 2

    Sotsiaalsete ettevõtete külastamine aitab SEVil seada katusorganisatsioonina sihte.

    Sotsiaalsete ettevõtetega arvestatakse arengukavades

    Kui SEV loodi, oli kõige olulisemaks eesmärgiks sotsiaalse ettevõtluse tutvustamine, et teema jõuaks pildile avaliku sektori otsustajate, eelkõige ministeeriumi ametnikele ja poliitikutele. Nüüd on sotsiaalsed ettevõtted jõudnud ka seadusloomesse.

    Näiteks on sotsiaalne ettevõtlus ühena kolmest olulisest valdkonnast ära toodud siseministeeriumi kodanikuühiskonna arengukavas. Praktikas tähendab see seda, et vabaühenduse vormis tegutsevad sotsiaalsed ettevõtted saavad osaleda mitmetes Kodanikuühiskonna Sihtkapitali taotlusvoorudes, mille abil saab investeerida oma tiimi, organisatsiooni või siis konkreetsemalt ettevõtlusmudeli arengusse.

    Alates 2016. aastast on sotsiaalne ettevõtlus ühe teemana sees sotsiaalministeeriumi loodud superarengukavas ehk heaolu arengukavas , mis võtab kokku nii töövaldkonna kui sotsiaalhoolekande valdkonna. Sotsiaalsed ettevõtted tegelevad näiteks kaitstud ja toetatud töö pakkumisega, ehk siis töövõimaluste pakkumisega vähenenud töövõimega inimestele ja teistele inimestele, kes ilma toeta ei leia avatud tööturul töökohta või pole neil võimalik muidu jõuda kaitstud tingimustesse töötama. Koostöös töötukassaga pakutakse lühiajalist kaitstud tööd ja koostöös sotsiaalkindlustusametiga pikaajalist kaitstud tööd. Heaolu arengukavas ära märkimine annab ka stabiilsust, et nende teenustega liigutakse edasi.

    Riigihangete seaduse eelnõus on sotsiaalsed ettevõtted samuti välja toodud. Näiteks plaanitakse lubada vabatahtliku võimalusena hangete reserveerimist kaitstud töö keskustele, ükskõik kas riigiasutus ostab meeneid, pesumajateenust või kohviku teenust. Hankija saab öelda, et endiselt on võrdne konkurents, kui omavahel võrdselt konkureerivad need ettevõtted, kelle töötajaskonnast on tõestatult 30% vähenenud töövõimekusega töötajad. Järgmise paari aasta suur tööpõld ongi selles, et esimesed julged avaliku sektori asutused, kas siis riigi tasemel või kohaliku omavalitsuse tasemel,  prooviksid ära töökeskustele reserveeritud hanke.

    Riigikantselei avaliku sektori ja sotsiaalse innovatsiooni rakkerühm  viib  Tartu Ülikoolis väga professionaalselt uuringut, mille tulemiks on väga konkreetsed ettepanekud, kuidas erinevates tugimeetmetes luua erinevatele sotsiaalsetele ettevõtetele võrdsed võimalused. Praegu kogevad sotsiaalsed ettevõtted olukorda, et tahetakse saada näiteks EASist toetust, aga vabaühendusele seda ei anta. Kodanikuühiskonna Sihtkapitalilt on äriühingutel võimatu toetust saada. Rakkerühma ettepanekud lähevad riigikantselei kaudu valitsusele. Kuna sotsiaalne ettevõtlus on ka valitsuse tegevuskavas, on lootust, et valitsuse liikmed vaatavad neid ettepanekuid ja annavad ametnikele signaale, et mida muuta.

    SEVi meeskonna ja liikmete kohtumistel räägiti palju teemal, kas sotsiaalsed ettevõtted vajavad eraldi juriidilist vormi. Teema käsitlemine loob võimalusi kompromissvariantideks. Näiteks võib avalik sektor öelda, et hoiame Eesti õigusruumi lihtsa. Et eraldi vormi sotsiaalsetele ettevõtetele ei tule. Sel juhul tuleb anda võrdsem juurdepääs tugimeetmetele ja luua läbipaistvama võimaluse ka osaühingutele ning tulundusühistutele sotsiaalse ettevõtlusega tegelemiseks.

    Avalikku sektorit tuleb julgustada

    Kui riigihangete seaduse ettevalmistamise juures on SEV sotsiaalseid ettevõtteid esindanud peamiselt üksi, siis seaduste rakendamine saab õnnestuda vaid sotsiaalsete ettevõtete koostöös. Koos saame survestada ja inspireerida, et selliseid hankeid julgetaks teha.

    SEV soovitab sotsiaalsetel ettevõtetel alustada koostööd avaliku sektoriga meenete hankimisest. Riigiasutused jagavad palju nänni oma koostööpartneritele: pastakaid, vihmavarjusid, tasse jne. Kui meenete hange läheb riigiasutusel hästi, siis julgevad nad vaadata ka muudesse valdkondadesse.

    Võimalik, et sotsiaalsed ettevõtted peavad koostööd tegema ka tellimuste täitmisel. Kõige rumalam olukord, kui mõni riigiasutus sellise hanke teeb, kuid ei leia sellele kvaliteetseid pakkujaid.

    Mitmed sotsiaalsed ettevõtted, kes üldkoosolekul osalesid, rõhutasid, et kaitstud töö teenust ei saa tellida vähempakkumisega. Kui soovida klientidele kvaliteetset teenust, tuleb arvestada ka teisi tegureid peale hinna.

    SEVil on konstruktiivsed suhted sotsiaalkindlustusameti ja töötukassaga. SEVil on legitiimsus rääkida liikmete väljakutsetest ja ka võimalustest nii, et ühtki konkreetset organisatsiooni ei nimetata. SEV saab seda teha neutraalselt.

    SEV seab sihid kõrgele

    2016. aastal said teoks ka mitmed programmid ja projektid, mille kohta saab täpsemalt lugeda SEVi värskest aastaaruandest.

    Jaan Aps üldkoosolekul

    Kuni aastani 2020 soovib SEV keskenduda sotsiaalsete ettevõtete arvu, suutlikkuse ja mõju edendamisele, mis tähendab, et SEVi kui organisatsiooni põhieesmärk ei muutu. SEVile on võrdselt olulise tähtsusega on nii koostöö arendamine avaliku sektoriga kui turundustugi liikmetele ja tarbijatele.

    SEVi eesmärk sotsiaalse ettevõtluse valdkonnas on ühiskondliku heaolu loomine, mis hõlmab ka keskkonnakaitset. Sotsiaalsed ettevõtted ei ole Eesti ärimaastikul valged varesed. Nende mõju on selgelt eesmärgistatud, ärimudelid on elujõulised ja tooted ning teenused on kvaliteetsed.

    SEV organisatsioonina saab inspiratsiooni Suurbritanniast. Sealsed sotsiaalsed ettevõtted on selgelt eristatud ja neil on selged kokkulepped eri sektoritega. Suured äriettevõtted ostavad sotsiaalsetelt ettevõtetelt hinnangute kohaselt miljardi naela eest teenuseid ja kaupu aastaks 2020. Eestis võime jõuda sarnase olukorrani viie või kümne aasta pärast.

    Juuni lõpus tuleb SEVi tiim avalikkuse ette strateegiaga aastateks 2017-2020.

    Katrin Jõgisaar,

  • Changemakers Academy lõi sotsiaalsetele ettevõtetele 12 turunduslahendust

     

    Changemakers Academy on programm, mille käigus gümnaasiuminoored võistlesid turunduslahenduste loomisel. Konkursil osalesid eesti ja vene keelt kõnelevate noorte segatiimid, kes töötasid koos sotsiaalsete ettevõtetega. Sotsiaalsed ettevõtted on organisatsioonid, kes muudavad maailma paremaks ettevõtluse kaudu.

    48 programmis osalevat noort valiti välja 124 kandidaadi hulgast, mis näitab, et huvi konkursi vastu oli suur. Avasündmuse käigus moodustati tiimid ja tutvuti sotsiaalsete ettevõtete eesmärkide ning ärimudelitega. Osalejad külastasid sotsiaalseid ettevõtteid ja analüüsisid, mis turundusvead takistavad sotsiaalsetel ettevõtetel oma eesmärke täitmast. Tiimid töötasid mentorite toel välja uusi turunduslahendusi.

    Changemakers Academy piloothooajas osales 6 sotsiaalset ettevõtet, 48 eesti ja vene keelt kõnelevat osalejat, 12 noorte tiimi ja loodi 12 turunduslahendust. 98% osalenud noortest omandas Changemakers Academy on programmist uusi oskuseid, 79% kasutavad saadud kogemust edasises isiklikus arengus juba lähema aasta jooksul. Sotsiaalsed ettevõtted said värskeid ideid ja avalikkuse tähelepanu.

    Programmi žürii valis oma lemmikuks Tagupidi Lavka ja Changemakers Academy tiimi „Kõik võidame ära“ koostöös valminud tervikliku turunduslahenduse, millega uuendati Tagurpidi Lavka Facebooki, jõuti staarblogijate, veganite kogukonnani ja spordiklubideni, korraldati slõugani konkurss.

    Publiku lemmikuks oli Changemakers Academy tiimi „L.A.M.M.“ ja Arengukeskus Avituse koostöös valminud noortele suunatud vaimse tervise programm, mille eest maksavad vastutustundlikud ettevõtted. Terviseprogrammile loodi ka mõjuv reklaamvideo.

    Tiim „Wait For It“ aga korraldas Facebooki videokampaania #UKchallenge, et tuua rohkem noori Uuskasutuskeskuse klientideks. Kampaania võitis Turundusraadiolt Nädala turundustähehinna.

    Turundusraadio auhinna saajad

    Turundusraadio auhinna saajad

    Tiim „Teine Käsi“ algatas kasutuskõlblike asjade kogumiskampaania koolides. Nende reklaamvideos oli intervjuu Eesti Vabariigi presidendi Kersti Kaljulaidiga. Häid näiteid oli teisigi.

    Changemakers Academy lõpusündmusel toimusid lahenduste  esitlused.

    SEVi juhi Jaan Apsi hinnangul on Changemakers Academy väga unikaalne programm, kuna  iga osapool panustab sellega, milles ta on kõige tugevam: „Noortel on energiat, värskust, ideid ja palju kasulikke turunduses kasutatavaid oskuseid. Sotsiaalsetel ettevõtjatel on inspireeriv missioon ja palju praktilisi kogemusi, mida uuele põlvkonnale jagada.“

    Programmi algatas ja viis läbi Briti Nõukogu rahalisel toel Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik. Projekti juhtis Erkki Kubber.

    Kui soovid järgmisel hooajal ise osaleda või partnerina programmi õnnestumisse panustada, võta ühendust Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikuga.

    Katrin Jõgisaar,

  • Erkki Kubber: „Eneseusk, tahe ja õpisoov viivad edasi ka sotsiaalseid ettevõtjaid!“

    OLYMPUS DIGITAL CAMERA

    Erkki Kubber jõudis Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikku (SEV) praktikaotsingute käigus. Ülikoolis avalikku haldust ja täiendavalt kõrvalerialana ärindust õppinud noormees luges TTÜ nädalakirjast SEVi pakkumist, kus otsiti maailmamuutjaid ja tundis, et see üleskutse oli just tema jaoks. 10 tundi nädalas praktikat paindliku graafiku alusel oli just see, mida teha ülikooliõpingute rikastamiseks. Juba praktika ajal tegi noormees osaliselt ka tasustatud töid.

    Edukas mitmel pool

    Erkki on tegus noormees, kes on mänginud 14 aastat jalgpalli ja esindanud Eestit 25 korral noortekoondises: „Jalgpallialaselt jõudsin Eesti meistriliigani välja, kuid mitte nii teravasse tippu kui läbilöögiks vaja, nii et ühel hetkel tekkisid elus teised huvid ja suunad.“

    Spordikarjäär pole ainus saavutus. Noormees on palju käinud Erasmus+ programmi abil välismaal reisimas ja õppimas. Türgis ja Kreekas täiendas ta ennast keskkonnaalaselt, Itaalias õppis ta kommunikatsiooni ja Walesis pühendus kultuuri tundma õppimisele. „Ma olen väga palju just mitteformaalselt õppimas käinud. Tihtilugu on koolituse peamine eesmärk võrgustiku loomine ja inimeste omavahel tuttavaks tegemine.“

    Erkki on olnud ka Tallinna linna noortevolikogus aseesimees. Ta vastutas nii kodumaiste kui ka välispartneritega suhtlemise eest. Aseesimehe töö pakkus võimaluse õppida Saksamaal demokraatiat ja Euroopa liidu suundumusi.

    „Aitasin korraldada Tallinna Tehnikaülikoolis TEDxTTÜd, käisin 2016. aasta suvel Ameerikas hariduslikke raamatuid müümas ja olin vabatahtlik NATO Cyconil,“ tutvustab noormees oma tausta.

    Erkki usub, et kõik mida ta elus on teinud, aitab teda: „Stabiilselt millegi tegemine kasvatab inimeses distsipliini ja eesmärgipärasust. Minu distsipliin on tulnud jalgpallitreeningutelt. Usun, et igaüks meist saab elus selle mida ta tahab. Iga inimene saab, mida ta tahab.“

    Noored mõtlevad kastist välja

    SEVis on Erkki plaanid seotud Changemakers Academy algatusest välja kasvanud Sotsiaalse Ettevõtluse Noorteprogrammiga (SEN), mis soovib tuua noori sotsiaalse ettevõtluse juurde. SEN-i eesmärk on jõuda laiema hulga noorteni tutvustamaks neile sotsiaalset ettevõtlust: „Soovime teha sellise programmi, mis pakuks noortele aastaringset tegevust, et neil oleks kogu aeg huvitav.“

    Sotsiaalne ettevõtlus sobib kõikidele noortele: „See on sitaks äge! Need noored, kes olid meil Changemakers Academy programmis, olid ühed väga ägedad noored. Kui tihtipeale on noortel veel raske mõtestada, mida nad enda tulevikult ootavad või mida saavutada tahetakse, siis programmis osalenud noorte hulgas oli väga palju neid, kellel juba suured sihid silme ees, kes teavad kuhu ja kuidas nad jõuda tahavad. Üks on korraldanud Tallinnas linnaorienteerumist, teine on kogunud diabeetikutele heategevusprojekti raames üle 10 000 euro. Noored mõistavad, et nemad saavadki sotsiaalse ettevõtluse abiga maailma muuta. Sotsiaalne ettevõtlus on seksikas!“

    Programmist kasvas välja 12 maailmamuutvat turunduskontseptsiooni. Näiteks uuskasutus-challenge imiteerib Ice Bucket challenge´it. Selle käigus tuleb külastada mõnda Uuskasutuskeskuse poodi, valida sealt riietus, mis ei maksa rohkem kui 21 eurot ning salvestada ettevõtmine videole. Video riputatakse YouTube´i, Facebooki või Instagrami hashtagiga #UKchallenge. Videos antakse teada, kes peab järgmisena osalema. Täitmata jätmisel tuleb mõnda Uuskasutuskeskusesse annetada paar riideeset ning see samuti sotsiaalmeediasse jäädvustada pildi või videona. Idee ei olnud alguses Changemakers Academy võitjate hulgas, kuid idee tugevust näitab kasvõi osaks langenud tunnustus Turundusraadiolt.

    Ideid oli palju erinevaid, näiteks sai Tagurpidi Lavka turunduskontseptsiooni abil endale vene keelse Facebooki lehe. Koostööd tehti veel ka Terve Eesti Sihtasutuse Teomeetriga, Hea Hoog SAga ja Eesti Pimemassööride Ühinguga. Alustamas on Avituse aastane koolitusprogramm, kus käiakse koolides kohapeal. Ettevõtmisi oli palju ja lennukaid ideid jätkus.

    SEV teeb sotsiaalsed ettevõtjad kuuldavaks

    Erkki meelest on sotsiaalne ettevõtlus imeline. See ühendab kaks asja: saab teha head, lahendada ühiskondlikke probleeme ja samal ajal sellega ka tulu teenida. „Eestis on sotsiaalsel ettevõtlusel veel pikk maa minna. Siin on paljud sotsiaalsed ettevõtted tugeva ühiskondliku suunitlusega, ettevõtluse pool aga on veel miski, mis on kitsaskohaks. Tore, et tehakse head asja, aga samal ajal peab suutma ka jätkusuutlikult majandada.“

    SEVil on Eesti ärimaastikul suunaja ja infoedastaja roll, on noormees veendunud. „Kuna SEV ühendab 49 ettevõtet, siis üheskoos on ettevõtete hääl võimsam kui üksikhääled. SEVi hääl on miski, mida riigi tasandil rohkem kuulatakse. SEV saab edastada teadmisi oma liikmetele ja jagada liikmete arvamusi ning kogemusi riigile ja avalikkusele.“

    Erkki külastas koos SEVi juhi Jaan Apsiga organisatsiooni liikmeid. Noormees võtab nähtu kokku positiivse emotsiooniga. „Mulle meeldib sotsiaalse ettevõtluse inimlik pool. Need inimesed on tõesti maailmamuutjad. On imeline näha, kui soojad, hoolivad ja rõõmsameelsed Eesti sotsiaalsed ettevõtjad on.“

    Noormees on rahul, et sotsiaalne ettevõtlus on jõudnud ka koolidesse: „Ma arvan, et sotsiaalne ettevõtlus saab niikuinii formaalhariduse osaks. Minu meelest pole oluline, mis kujul see valdkond koolidesse jõuab. Tähtis on, et teadlikkus tõuseks, et noored tunneksid ennast maailmamuutjatena. Sotsiaalse ettevõtluse teema koolitundides on juba olevik, mitte tulevik.“

    Seda, kas Erkkist endast saab tulevikus sotsiaalne ettevõtja, ta veel öelda ei oska. Plaan selleks puhuks aga on juba olemas: „Kõik algab tegutsemisest! Mõtlemine on kõva asi, aga kui sa ei tee midagi, siis ei saa idee kunagi teoks. Usk iseendasse on kõige tähtsam. Ja teadmine, et elu on konstantne õppeprotsess. Iga inimene saab olla see, kes ta tahab. Kui ta tahab väga olla sotsiaalne ettevõtja ja selle nimel pingutab, siis ta seda ka on.“

    Katrin Jõgisaar,

  • Ilmus raport sotsiaalse ettevõtluse turundusmärgise eduteguritest

    RaportPõhjamaade Ministrite Nõukogu rahalisel toel valmis põhjalik raport „Social Entrepreneurship Labeling“, mille eesmärk on tutvustada edutegureid ja senist rahvusvahelist kogemust sotsiaalse ettevõtluse turundusmärgise loomiseks. Ülevaate koostajate hulka kuulusid sotsiaalse ettevõtluse katusorganisatsioonid Lätist, Taanist ja Eestist, sealhulgas ka Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik (SEV).

    Raport annab SEVile sotsiaalse ettevõtluse märgise ettevalmistamisel tegutsemiseks konkreetsed valikuvõimalused, selgitab SEVi juht Jaan Aps. „Võimalusi valikute tegemiseks erinevaid, kuid ilma nende selge mõistmiseta oleks suur oht, et märgis jääb vaid logoks või tekitaks kasu asemel lausa kahju.“

    Raporti järeldused aitavad SEVil kevadisel üldkoosolekul koos oma liikmetega otsustada, kuidas täpselt sotsiaalsete ettevõtete turunduse toetamisega (sh võimaliku märgise loomisega) edasi liikuda. Märgise teema analüüs just rahvusvaheliste partneritega oli väga kasulik, kuna eraldiseisvalt on riikidel vähe kogemusi ühiskondlikult väärtuslike toodete-teenuste-organisatsioonide turundusmärgistega.

    Sotsiaalse ettevõtluse märgis aitab eristuda

    Kuna sotsiaalne ettevõtlus on tõhus vahend ühiskondlike probleemide lahendamiseks ja heaolu loomiseks, kasvab see ettevõtlusvaldkond Euroopas väga kiiresti. Sotsiaalsed ettevõtted puutuvad kokku mitmete probleemidega, mille hulka kuuluvad  näiteks selge juriidilise raamistiku puudumine ja elanikkonna, sealhulgas potentsiaalsete klientide ja investorite madal teadlikkus valdkonnast.

    Targalt loodud ja avalikkusele edukalt tutvustatud sotsiaalse ettevõtluse märgise abil saab eristuda teistest ettevõtetest, valdkonda tutvustada, lihtsustada klientide tarbimisotsuseid, suurendada müüki ning muutuda nähtavamaks võimalikele koostööpartneritele. Märgis tõendaks ka, et ettevõtte näol tõepoolest on tegu ühiskondlikku väärtust loova ja sotsiaalseks ettevõtteks kvalifitseeruva ettevõtjaga, keda ostu kaudu toetades on omakorda võimalik ühiskonda panustada ka tarbijatel. Mida rohkem teenivad sotsiaalsed ettevõtted raha, seda rohkem on neil ju vahendeid oma eesmärkide saavutamiseks, olgu need eesmärgid siis seotud tööhõive, keskkonnakaitse või millegi muuga.

    Sotsiaalse ettevõtluse märgiseid on palju vähem uuritud kui teisi tootemärgiseid, kuna neid ongi vähem. Seetõttu on raportis näidetena kasutatud ka sotsiaalse ettevõtlusega mitte seotud märgiseid, mille eesmärgiks on samuti ühiskondliku väärtusega tooted-teenused-organisatsioonid tarbijatele nähtavamaks muuta.

    Rohkem tuntakse rahvusvahelisi märgiseid

    PrintRaportis on põhjalikult vaadeldud näiteks õiglase kaubanduse märgist (Fairtrade; www.fairtrade.net) kui head näidet, kuidas sotsiaalseid eesmärke avalikkusele tutvustada, reaalselt kogukonda aidata ja märgise abil tagada stabiilsed hinnad. Märgis taotleb suurema võrdsuse saavutamist rahvusvahelises kaubanduses, et pakkuda paremaid kaubandustingimusi eelkõige arengumaade väiketootjatele ja kaitsta nende õigusi. Õiglane kaubandus tähendab, et tootjale ei kompenseerita mitte ainult majanduskulusid (mis on omane tavakaubandusele), vaid tootja tagab ka kauba keskkonnahoidliku tootmise, sotsiaalse õigluse ja soolise võrdsuse, mis kõik kajastuvad kauba lõpphinnas.

    Nordic-Swan-ecolabelRahvusvahelise tähtsusega märgistest on käsitletud ka Põhjamaade luige märgist (The Nordic Swan; www.nordic-ecolabel.org), mille asutas Põhjamaade Ministrite Nõukogu. See antakse vabatahtliku litsentsisüsteemi poolt, kui taotleja nõustub järgima teatud kriteeriume, mis hõlmavad kindlaksmääratud keskkonna-, kvaliteedi- ja tervisenõudeid. Kriteeriumid on loodud eelkõige selleks, et edendada tooteid ja teenuseid, mis kuuluvad kõige keskkonnaohutumate hulka ja võtavad arvesse muid tegureid, näiteks vaba kaubandust. 2015. aastal 25. sünnipäeva tähistanud luik on Taani, Norra, Soome, Islandi ja Rootsi ühine vabatahtlik ja mittetulunduslik märgistus, mis kannustab ettevõtjaid tootmisel üha enam arvestama keskkonna säästmise vajadusega.

    bcorpMittetulundusliku ettevõtte B Lab välja antava B Corporation märgise (www.bcorporation.net) saamiseks hindavad ettevõtted oma sotsiaalset ja keskkonnaalast vastutustundlikkust. Märgise saamiseks tuleb täita ankeet, mille abil hinnatakse ettevõtte sobivust. Sobivaks tunnistatud ettevõtteid leiab 42 riigist. Märgis antakse korraga kaheks aastaks.

    Palju mõtlemisainet pakub ka uuring, mille viis läbi Alex Marx. Uuringus vaadeldi 400 ökomärgist ja jõuti järeldusele, et paljude märgiste juures ei rakendata piisavalt kontrolli ja puudub selge avalik teave.

    Märgis müüb usaldust

    Aruandes küsitakse, millist mõju märgis omab. Kas ettevõte soovib märgise abil tõsta müüki või jagada infot ja parandada ühiskonda? Kui ettevõte soovib jagada märgiga infot, siis peaks toote etiketil olema kindlasti viide veebiaadressile, kust saab lisa lugeda. Ettevõtted, kes üritavad märgisega tõsta ainult müüki, süvenemata teemasse ja omamata tegelikke väärtushinnanguid, vähendavad märgise usaldusväärsust.

    Aruanne hoiatab, et märgistamine peab olema läbipaistev ja selge, eelistatult kolmanda osapoole oma. Ettevõtte algatused, mida märgisena näidatakse, on levinud suurtes ettevõtetes, kuid selliste algatuste maine pole väga kõrge. Näitena võib tuua 1980. aastate rohepesu juhtumid (en.wikipedia.org/wiki/Greenwashing), kui mitmed suurfirmad lisasid oma toodetele keskkonnamärgiseid,  kuid tooted tegelikult keskkonnasõbralikud ei olnud. Kolmanda osapoole antud märgised on tarbijatele usaldusväärsemad. Usaldus on määrava tähtsusega tegur tugeva märgise loomisel. Märgiseid saab olla kahte tüüpi: ühed hindavad tulemust, teised protsessi.

    Samuti on oluline otsustada, mis väljenditega märgiseid tutvustatakse, näiteks ökotoodete puhul nimetatakse tooteid nii mahetoodeteks, orgaanilisteks toodeteks kui ökoloogilisteks toodeteks. Nimetuste paljusus tekitab tarbijates segadust. Otsustamist vajab ka asjaolu, kas märgis antakse üksikule tootele või firmale.

    Edukaid märgiseid leiab nii Eestist, Lätist kui Taanist

    Üheks näiteks Baltikumis toimivatest märgistest on Läti GMO-vaba liikumise märgis Brīvs no ĢMO (Free from GMO; www.brivsnogmo.lv/english), mille algatasid ühendus Zemes Draugi (Maa sõbrad), Läti keskkonnaministeerium, Läti bioloogilise põllumajanduse assotsiatsioon ja Läti restoranide ning hotellide assotsiatsioon. Märgisega on liitunud juba 54 GMO-vaba toitu pakkuvat ettevõtet.  Kord aastas kontrollib märgise jagaja üle, kas ettevõte vastab endiselt seatud nõuetele. Liikumine ühendab toidutootjaid, toitu müüvaid ettevõtteid (restoranid, poed, kohvikud) ja muid toitu pakkuvaid ettevõtteid (hotellid, koolid, lasteaiad).

    FFLätis antakse omaette märgist ka peresõbralikele ettevõtetele (Family Friendly Enterprise Mark ehk FFEM). Aastas antakse märk viieteistkümnele ettevõttele, kes kasutavad seda nii ettevõttesiseses kui väljaspoole suunatud kommunikatsioonis.  Märgist annab välja 2011. loodud mittetulundusühing, mille asutajaks on ettevõtete vastutustundlikkusega tegelev instituut (Institute for Corporative Sustainability and Responsibility). Märgist ei anta ettevõtetele, mis tegelevad valdkondades, mida peetakse lastele ja peredele sobimatuteks (alkohol, tubakas, hasartmängud, relvad).

    UUS-TEM_logo_cmyk-pdf-imageEestist on esile toodud märgist „Tunnustatud Eesti maitse“ (epkk.ee/toidumargid/tunnustatud-eesti-maitse), mida alates 1997. aastast annab Põllumajandus- ja Tööstuskoda kvaliteetsetele eestimaistele toidukaupadele. Märgise väljaandjad korraldavad iga-aastaseid pistelisi kontrolle, sh tootmishoonetes või ladudes kohapeal. Litsents pikeneb sobivatel toodetel igal aastal.

    vastutustundliku ettevõtte indeksEesti märgistest mainitakse ka vastutustundliku ettevõtluse indeksit (www.csr.ee/vastutustundliku-ettevotluse-indeks), mis on Eestis tegutsevatele ettevõtetele mõeldud kõige põhjalikum vastutustundlikkuse alane enesehindamise vahend. Indeks on ettevõttele ka praktiline töövahend. Iga-aastase osalemise tulemusena on võimalik jälgida oma arengut ajas ning saada ideid ja soovitusi hindajatelt. Indeksit haldav Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum. Märgise taotlemise protsessis tuleb täita pikk ja põhjalik ankeet. Taotlemine nõuab vaeva ja annab ettevõtete juhtidele ideid, kuidas olukorda parandada.

    Taanist on eduka märgise näiteks toodud sealne mahemärk (The Danish Ø-mark), mis jõudis turule juba 1989. aastal, kõigest kaks aastat pärast esimest mahepõllumajanduse seadust. Märgise eesmärk on tekitada tarbijates usaldust ja tagada seaduse täitmine. Märgise võib lisada ka selle toote etiketile, mis on Taani sisse toodud, aga vastab seatud nõuetele. Range kontroll ja tarbijate usaldus valdkonna suhtes on kasvatanud mahetoodete müüki 80% võrreldes 2003. aastaga. Teised mahemärgid ei ole Taanis sama edukad, näiteks ainult 40% taanlastest tunnistab EL mahemärki.

    Alates 2015. aastast oli Taanis võimalik registreerida sotsiaalne ettevõte sealses äriregistris, kuid kuna valitsuse prioriteedid muutusid, ei tegele nad enam  selle võimaluse aktiivse kommunikatsiooniga, mis vähendab registeerimise mõju sektorile. Kui kommunikatsiooni oleks rohkem, saaksid registreerimise võimaluse loomise algsed eesmärgid teoks rohkemal määral (näiteks registreeritud ettevõtetele lisapunktide andmisega avaliku sektori poolt korraldatavatel hangetel).

    Sotsiaalsetel ettevõtted ootavad määratlemist

    Eestis ja Lätis on kuuluvad sotsiaalsed ettevõtted enamasti kolmanda sektori hulka, olles kas mittetulundusühingud või sihtasutused. Äriettevõtetele on seatud piirangud annetuste saamisel ja vabatahtlike kasutamisel. Mõnikord valitakse ka lahendus, et ühel ettevõtmisel on erinevate vajaduste katmiseks kaks juriidilist keha.

    Lätis jõustub sotsiaalsete ettevõtete õiguslik regulatsioon aastal 2018, Eestis loodetakse nii kaugele saada aastal 2020. Kõigis kolmes riigis on vaja arendada sotsiaalsete ettevõtete ärioskuseid: kuidas edukamalt müüa, planeerida, leida uusi turge ja ennast reklaamida.

    Kindlasti vajab edendamist mõju hindamise protsess. Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik on välja töötanud Maailmamuutjate registri (www.maailmamuutjad.ee), mille abil kaardistatakse ja avalikustatakse Eestis tegutsevate organisatsioonide poolt inimeste ja looduskeskkonna heaks loodavaid positiivseid muutuseid.

    20170123_154028

    Turundusmärgise seminar Mondo ruumides

    SEV on uurimas ka Eesti sotsiaalsete ettevõtete märgise võimalusi. Näiteks kutsuti 2017. aasta 23. jaanuaril MTÜ Mondo seminariruumi kokku sotsiaalsed ettevõtjad, riigiasutuste spetsialistid ja ettevõtluskeskkonna ning kodanikuühiskonna arendajad, et üheskoos korraldada ajurünnak sotsiaalse ettevõtluse turundusmärgise arendamiseks (sev.ee/2017/01/sotsiaalse-ettevotluse-margis-muudab-sotsiaalsed-ettevotted-nahtavamaks). 

    SEV esitab raporti ettepanekud ka Riigikantselei avaliku sektori ja sotsiaalse innovatsiooni rakkerühmale (riigikantselei.ee/et/avaliku-sektori-ja-sotsiaalse-innovatsiooni-rakkeruhm), kes raporti Eesti-poolset analüüsi ja kaasamist samuti toetas. Rakkerühma kaudu jõuavad ettepanekud ühes paketis koos ülejäänud sotsiaalse ettevõtluse teemadega suvel ka Vabariigi Valitsuse lauale.

    Raport soovitab turundusmärgise väljatöötamisel määrata esimese asjana kindlaks eesmärk, mida märgisega saavutada tahetakse. Miks on märgis valdkonna eesmärkide saavutamiseks vajalik? Teisena tasub otsustada, mida tutvustada tahetakse. On need mingid kindlad tootegrupid, teenused, ettevõtted tervikuna või midagi muud? Kolmandaks tuleb kindlaks teha, kes on need kliendid, keda märgis kõnetab. Kas märgis on suunatud pigem avalikule sektorile, ärisektorile või eraklientidele?  Neljandaks tuleb otsustada, kuidas märgist käigus hoitakse ja rahastatakse. Kuidas ja mis tingimustel märgist antakse? Kes rahastab märgise jagamist ja tutvustamist? Ja viiendaks tuleb tegeleda riskide ennetamisega. Kuidas teha nii, et märgis tooks kasu, mitte ei tekitaks kahju?

    Katrin Jõgisaar,

  • Sotsiaalse ettevõtluse märgis muudab ettevõtted nähtavamaks

    23. jaanuaril said MTÜ Mondo seminariruumis kokku sotsiaalsed ettevõtjad, riigiasutuste spetsialistid ja ettevõtluskeskkonna ning kodanikuühiskonna arendajad, et üheskoos korraldada ajurünnak sotsiaalse ettevõtluse turundusmärgise arendamiseks. Turundusmärgise idee on aidata suurendada sotsiaalsete ettevõtete toodete ja teenuste müüki. Mida rohkem teenivad sotsiaalsed ettevõtted raha, seda rohkem on neil ju vahendeid oma eesmärkide saavutamiseks, olgu need eesmärgid siis seotud tööhõive, keskkonnakaitse või millegi muuga.

    Kokku saanud otsisid vastuseid küsimustele: kellele võiks märgis suunatud olla, kuidas märgist rahastada ja tutvustada ning mis kasu saavad ettevõtted märgisest.

    16251626_1655712127788702_5189583253835756593_o16299852_1655712081122040_1207181002599994676_o

    Kuna Eestis puudub sotsiaalsetel ettevõtetel kindel juriidiline vorm, arutleti kõigepealt selle üle, kuidas sotsiaalseid ettevõtteid määratleda. Tegevusala järgi sotsiaalseid ettevõtted määratleda ei saa, kuna tegevusalade lõikes on varieeruvus suur. Jõuti järeldusele, et sotsiaalsed ettevõtted tunneb ära põhikirjalise eesmärgi, mõju hindamise ja järjepidevuse järgi. Näiteks võib ettevõte võtta eesmärgiks puuetega inimestele töö pakkumise. Sotsiaalne ettevõte keskendub just selle eesmärgi täitmisele. Kui näiteks puuetega inimesi palkav kohvik ei too piisavalt sisse, siis sotsiaalne ettevõte loobub kohviku ideest ja otsib puuetega inimestele mõne muu töö. Ettevõte, mis pole sotsiaalne ettevõte ilmselt loobuks samas olukorras puuetega inimestest kui tööjõust.

    20170123_150901

    Leiti, et märgise edukuse üheks aluseks on selle mõistetavus. Toodi paralleele vastutustundliku ettevõtluse märgisega. Mis eristab sotsiaalset ja vastutustundlikku ettevõtlust? Nii ettevõtted, kelle müügitulusid peaks märgis suurendama kui ka tarbijad, kes peaksid märgise abil sotsiaalsete ettevõtete tooteid ja teenuseid leidma,  peavad pakutut mõistma. Sotsiaalseid ettevõtteid ühendab valmisolek avalikustada infot oma sotsiaalse mõju kohta. Näiteks õigusbürood on vastutustundlikud, kui nad pühendavad mõnel aastal teatud mahus tunde keskkonnakaitset toetavate teemade nõustamiseks, SEVi liige Keskkonnaõiguse Keskus on sellele eesmärgile pühendunud aga täisajaga, mis teeb temast sotsiaalse ettevõtte.

    Osalejad leidsid, et sotsiaalsete ettevõtetele võiksid kehtida mingid kindlad arvuliselt mõõdetavad kriteeriumid, näiteks kui suure osa kasumist nad sotsiaalse eesmärgi täitmisse peavad investeerima. Märgis aitaks sotsiaalse ettevõtluse valdkonda tutvustada, kuna märgisega tooted ja teenused moodustaksid selge kogumi.

    Enamus osalejaid olid nõus, et märgis võiks olemas olla, aga see ei tohiks olla suunatud kitsale ringile. Kui suunata sotsiaalsete ettevõtete märgis algselt ainult ühe sihtgrupi või tooterühma (näiteks puuetega inimeste käsitöö tutvustamisele), siis on oht, et märgis muutub kitsa niši tooteks. Hiljem on teda väga keeruline rakendada kogu valdkonnale. Kas märgis peaks olema suunatud pigem sotsiaalsete ettevõtete toodetele ja teenustele või ettevõtetele endile, selles osalejatel ühist meelt polnud. Sotsiaalsed ettevõtted tegelevad kindlasti ka oma mõju hindamisega. Mõju hindamine võiks olla üks osa märgise taotlemisest. Märgise saamise tingimuseks ei tohiks olla SEVi liikmestaatus.

    20170123_154028

    SEVi hinnangul on turundusmärgise nähtavuse ja usaldusväärsuse mõttes suurimaks eeskujuks Suurbritannia sotsiaalse ettevõtluse märgis Social Enterprise Mark. Seda märki arvestavad ostmisel mitte ainult eraisikutest kliendid, aga ka suurkorporatsioonid ning hangete kaudu ka avaliku sektori asutused.

    „Seminaril osalejatest oli palju, kuna SEV sai positiivse kinnituse, et märgise arendamisega tuleb edasi liikuda. Mitmed osalejate poolt antud ideed näitasid meile võimalusi, mida me enne ei osanud märgata. Näiteks soovitati teha koostööd vastutustundlike ettevõtetega, et nad ostaksid sotsiaalsete ettevõtete kaupu ja teenuseid,“ selgitas ürituse läbiviija Jaan Aps. SEV on ajurünnakul osalejatele tänulik ka mitmete riskide välja toomise eest, näiteks seoses sotsiaalsete ettevõtete märgistatavate toodete kvaliteedi tagamisega. Edasi hakkab SEV tegelema praktiliste küsimustega, et mõista, kuidas märgise abil müüki suurendada.


    Kaasa mõtlejatele, kelle hulgas olid:
    – Sotsiaalsed ettevõtjad (Hea HoogKeskkonnaõiguse Keskus, MTÜ Mondo ja praegu Ajujahi konkursil 30 parima seas olev Liis Proosi eest veetav algatus Merkuur, kes korraldab mobiilseid töötubasid noorte kurssi viimiseks tehnoloogia- ja insenerivaldkondadega).
    – Riigiasutused (SotsiaalministeeriumRahandusministeeriumRiigikantselei Avaliku sektori ja sotsiaalse innovatsiooni rakkerühm).
    – Ettevõtluskeskkonna ja kodanikuühiskonna arendajad (Teenusmajanduse KodaSA Kodanikuühiskonna Sihtkapital).
    – SEVi tiimist osales Katrin Jõgisaar.

    Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik on tänulik ka toetajatele, kelle abil on olnud võimalik märgise analüüsiks ja potentsiaalseks käivitamiseks vajalikud tegevused ette võtta. Ajurünnaku aluseks olnud analüüsi toetas Riigikantselei avaliku sektori ja sotsiaalse innovatsiooni rakkerühm. Analüüsi käigus rahvusvahelisi õppevisiite toetas Põhjamaade Ministrite Nõukogu. SEVi arengusuundade (st strateegia) uuendamist ning edasist ellu viimist toetavad Siseministeerium ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

    Aitäh osalejatele ja toetajatele!

    Katrin Jõgisaar,

  • KÜSKi uues nõukogus on nüüd ka sotsiaalsete ettevõtete esindaja

    KÜSKi asutajaõiguste teostajana nimetas siseminister Andres Anvelt alates 23. jaanuarist ametisse KÜSKi nõukogu neljanda koosseisu. Uus nõukogu jätkab senise 10 asemel 9-liikmelisena, ilma Eesti Kirikute Nõukogu poolse esindajata.

    Uues koosseisus riigi esindajate hulgas vahetusi ei ole toimunud. Viiest vabaühenduste esindajate kohast neljale valiti aga uue koosseisu jaoks liikmeid möödunud aasta lõpus korraldatud konkursiga ning valitute seast kaks on uued. Nendeks on Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsper ja sotsiaalse ettevõtte SpeakSmarti juht Helina Loor.

    Helina_Loor_suurHelina Looril on sotsiaalse ettevõtluse vallas suured kogemused. Ta on teinud eestvedajana edukalt läbi ühiskondliku algatuse ühe tervikliku arengutsükli, alates valdkonnas vabatahtlikuna panustamisest ja lõpetades emaorganisatsioonist välja kasvanud laieneva sotsiaalse ettevõtte juhtimisest.

    Helina eestvedamisel oli SpeakSmart 2012. aastal üks Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku 18-st asutajaliikmest, olles eelnevalt 2011-2012 osalenud ka SEVi loomise käigus toimunud kaasamiskohtumistel. Järgnevatel aastatel on Helina olnud aktiivsemate SEVi liikmete esindajate seas, mõeldes kaasa nii strateegiliste teemadega (näiteks juriidilised küsimused) kui osaledes SEVi poolt pakutavates arenguvõimalustes (viimati rahvusvahelises programmis „Tunne oma mõju“, mis on mõeldud noorte sotsiaalsete ettevõtete juhtide mõju hindamise ja vastavate juhtimisotsustega seotud oskuste arendamiseks).

    MTÜ Eesti Väitlusseltsist välja kasvanud OÜ SpeakSmart on Kodanikuühiskonna Sihtkapitali sotsiaalse ettevõtluse arendustoetuste üks edulugusid, mis sai hoogu 2012. aasta sotsiaalse ettevõtluse ja avalike teenuste arendamise taotlusvoorust.

    SpeakSmart on välise koolitajana olnud ja on tõenäoliselt ka edaspidi kaasatud mitmete kodanikuühiskonna arendajate poolt korraldatud arenguprogrammide juurde. See annab organisatsioonile kodanikuühiskonna arendustegevustele väärtusliku võrdleva kõrvalpilgu võimaluse.

    Katrin Jõgisaar,

  • SEVist kasvab välja uus organisatsioon – Si-Lab

    SEVi programmi Sotsiaalse Ettevõtluse Akadeemia teemadering on arenemas palju laiemaks võrreldes SEVi põhikirjaliste eesmärkidega. Sellega seoses kasvab Akadeemia senise juhi Rasmus Pedaniku eestvedamisel SEVist välja uus organisatsioon – Si-Lab.

    Si-Lab pühendub 2014. aastal Rasmuse poolt loodud mitteformaalse Sotsiaalse Innovatsiooni Võrgustiku eestvedamise kaudu sotsiaalse innovatsiooni valdkonna arendamisele ja eestkostele. Sealjuures arendab SI-Lab koostöös Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudiga edasi koosloome meetodit ja pakub seda mh teenusena, näiteks koosloome meetodil ühiskondlike probleemide lahendamisel, uute inimkesksete teenuste disainimisel või sotsiaalse ettevõtluse ärimudeleid disainides. Lisaks võtab SI-Lab endale üheks ülesandeks disainimõtlemise rakendamise õpetamise.

    Tulenevalt vastastikusest huvist võimalikult sujuva ülemineku järele on SEV ja Si-Lab kokku leppinud üleminekuperioodis aastatel 2017-2018, mille jooksul tehakse koos juba alustatud asjad ka ühiselt lõpuni.

    Katrin Jõgisaar,

  • KUTSE: sotsiaalse ettevõtluse turundusmärgis Eestis?!

    Mis: Praktiline seminar teemal “Turundusmärgis sotsiaalsetele ettevõtetele Eestis?!”
    Millal: 23. jaanuaril 2017 (esmaspäev) kell 15:00 – 17:00.
    Kus: Kesklinna või Telliskivi kandis, Tallinnas. Koha teatame sõltuvalt registreerunute arvust.

    Link registreerumiseks SIIN. Palume sellel lingil osalemise huvist märku anda kohe praegu või hiljemalt 12. jaanuariks.

    Mida osalejatele pakume:a) Põnevat ja praktilist diskussiooni teemal: “Miks ja kuidas eristada klientide jaoks taoliseid ettevõtteid, kelle eesmärk on panustada ühiskondlikku heaolusse?” Tarbijatena vaatleme ka avaliku sektori asutusi hankijatena.

    b) Ülevaadet õppetundidest, mis pärinevad sarnase eesmärgiga märgiste (ettevõtted, tooted, teenused) kriteeriumide loomise ja elluviimise analüüsist. Seda näiteks seoses õiglase kohaliku toidu, õiglase kaubanduse ja vastutustundliku ettevõtlusega.

    Tutvustame ka rahvusvahelisi kogemusi seoses sotsiaalsete ettevõtete eristamisega tarbijate eri segmentide jaoks. Inspiratsiooniks soovitame tutvuda näiteks Suurbritannia kampaaniaga “Buy Social”, mis hõlmab näiteks nii eratarbijaid, rahvusvahelisi korporatsioone (“Buy Social Corporate Challenge“) kui ka riigiasutusi, näiteks parlamenti.

    buy-socialc) Stsenaariume järgmisteks sammudeks Eestis, milles osalejatel on soovi korral võimalik ka endal kaasa lüüa. Üheks meie eesmärgiks on vältida juba olemasoleva dubleerimist.

    Hiljemalt nädal aega enne seminari saadame osalejatele ka kompaktse eelmaterjali. Silmast-silma kohtumisel keskendume struktureeritud diskussioonile, sest tegemist teemaga, kus õigeid vastuseid võib olla palju.

    Kes on sotsiaalsed ettevõtted ja mis kasu nendest on? Link materjalile “Sotsiaalsed ettevõtted Eestis: väärtus ühiskonnale ja 14 näidet“.

    Seminari ja selle aluseks olevat analüüsi toetab Riigikantselei avaliku sektori avaliku sektori ja sotsiaalse innovatsiooni rakkerühm. Analüüsi käigus rahvusvahelist kogemuste jagamist toetas Põhjamaade Ministrite Nõukogu.

    Lisainfo: Jaan Aps, jaan(at)sev.ee

    jaan,