Seadusandlus

Sotsiaalne ettevõtlus on tekkinud selle tagajärjel, et aktiivsed maailmamuutjad leidsid võimalusi ühiskondlike vajaduste rahuldamiseks elujõulisel moel ehk ettevõtlustulu teenimise abil. Kõigepealt tekkisid esimesed sotsiaalsed ettevõtjad. Seejärel prooviti neid hakata defineerima ja olemasoleva seadusandluse raamidesse suruma. Mitmetes riikides prooviti, siis anti alla ning loodi eraldi juriidilised vormid, näiteks Suurbritannias (community interest company).

Eestis eraldi juriidilist vormi veel pole. Valdav enamik sotsiaalsetest ettevõtetest tegutseb mittetulundusühinguna või sihtasutusena. Ka mõned osaühingud loevad end sotsiaalseteks ettevõteteks (nt Meditech Estonia, Humana Sorteerimiskeskus). Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik lahendas küsimuse nii, et liikmete juriidiline vorm pole oluline, küll on tähtis selge ühiskondlik eesmärk, valmisoleks hinnata oma mõju ja loobuda kasumi jaotamisest. Vaata meie liikmelisuse tingimusi lähemalt.

Kuidas praeguses juriidilises olukorras orienteeruda? Sotsiaalsete Ettevõtetete Võrgustikule tulid appi advokaadibüroo VARUL juristid. Aitäh – Martin Tamme, Triinu Kinkar ja Sergei Jegorov! Nende poolt vabatahtliku panusena koostatud „Sotsiaalse ettevõtja juriidiline abimees“ (kevad 2012, uuendatud suvi 2014) aitab:

  • kasumijaotuseta organisatsioonidel (MTÜ, SA) vältida karisid ettevõtlusega tegemisel;
  • ettevõtetel (OÜ, SA) saada selgust võimaluste osas seada endale ühiskondlikke eesmärke ning piirata / keelata kasumi jaotamist organisatsioonist väljapoole.

Abimees on leitav ja allalaaditav siit!