Tegevused, tulemused

Mis sotsiaalse ettevõtluse huvikaitses praegu teoksil? Järgnevalt mõned näited värskematest tegevustest ja tulemustest.

  • Riigihanked

2016. aastal võetakse Eestis vastu uus Riigihangete seadus, mille aluseks on vastavad uued Euroopa Liidu direktiivid. Praeguseks on Justiitsministeeriumil valmis seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus. Teiste sõnadega – valminud on dokument, milles ministeerium  pakub välja, mida ja kuidas Eesti Euroopa poolt pakutavatest muudatustest üle võtab. Sotsiaalseid ettevõtteid puudutavad eelkõige kaks paragrahvi:

1) Avaliku sektori asutustel on õigus reserveerida ükskõik milliseid hankeid organisatsioonidele (sh sotsiaalsed ettevõtted), kelle töötajatest moodustavad vähemalt 30% erivajadustega inimesed või teised tööturul vähemate võimalustega inimesed. Reserveerimine = hankelepingusse on võimalik kirja panna, et ainult seda tüüpi organisatsioonid saavad hankele kandideerida.

Justiitsministeerium soovitab taolise võimaluse Eestis luua. SEV jälgib, et see võimalus jääks ka seaduse eelnõusse.

2) Direktiiv annab võimaluse reserveerida teatud tüüpi tervishoiu-, sotsiaal- ja kultuuriteenuste osutamist kõigile organisatsioonidele, kes vastavad neljale kriteeriumile. Sisuliselt on tegemist kriteeriumidega, mis kirjeldavad sotsiaalseid ettevõtteid. Rahaliselt üle rahvusvahelise piirmäära ulatuvate hankemahtude puhul (alates 750 000 eurost) on need kriteeriumid lukku löödud. Alla 750 000 euro hangete puhul on igal liikmesriigil võimalik neid kriteeriume  kohendada.

Kriteeriumide praegune sõnastus lähtub eelkõige Lõuna-Euroopa sotsiaalse ettevõtluse praktikast (kooperatiivid, ühistud) ega sobi üks-üheselt Eesti konteksti jaoks. Seetõttu soovime neid kriteeriume kohendada ning oleme Rahandusministeeriumile oma ettepanekud esitanud.

Teemasse süvenedes oleme leidnud ühe huvikaitse teema lisaks: riik peaks vähemalt sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusteenuste puhul keelama ainsa valikukriteeriumina madalaimast hinnast lähtumise. Inspiratsiooni annab selleks Suurbritannia „Public Services (Social Value) Act 2012“, mis nõuab avaliku sektori asutustelt võimaluste kaalumist, kuidas hanke abil luua avalikes huvides täiendavaid majanduslikke, keskkonnakaitselisi ja sotsiaalseid hüvesid. Sealjuures peavad hankijad võtma nimetatud aspekte arvesse juba hanketingimuste sõnastamisel. Taoliste põhimõtete rakendamine aitaks ka Eestis saada maksumaksja raha eest rohkem väärtust ning samaaegselt luua uue turu sotsiaalsetele ettevõtetele.

  • Tulumaksuseadus

Alates 1.01.2015 hakkab kehtima uus Tulumaksuseadus. Muuhulgas täpsustab selle paragrahv 11 nõudeid seoses Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirjaga (edaspidi: nimekiri). Vabaühenduste Liit EMSL annab muudatustest ülevaate juulis ilmunud artiklis “Tulumaksusoodustuse saamine veelgi ennustamatum, Riigikogu keeldus arutelust”.

Osade sotsiaalsete ettevõtete jaoks on annetused loogiline ja hädavajalik osa tulumudelist. Seetõttu ei saa SEV lubada olukorda, mida ülal mainitud EMSL-i artikkel kirjeldab järgnevalt: “Seadust annab mõista ka nii, et igasuguse tulu taotlemine on paha-paha ning vabaühenduste osutatavad teenused peavad olema soodustuse saamiseks „üldkättesaadavad“, ehk taskukohased ka väga vaestele inimestele. Nii tõlgendades saab nimekirjast tõrjuda või välja visata sotsiaalsed ettevõtted, MTÜde pakutava era- jahuvihariduse ning paljud teised teenuseosutajad, kui nende teenused tunduvad maksuametnikule liiga kallid.”

Sotsiaalsetele ettevõtetele tekitab muret eelkõige paragrahv 11, kus sisalduvad muuhulgas järgmised põhimõtted.

Nimekirja kantakse ühing, kes vastab järgmistele nõuetele:
1) ühing tegutseb avalikes huvides;
2) ühing tegutseb heategevuslikult, pakkudes kaupa, teenust või muud hüve peamiselt tasuta või muul tulu mittetaotleval või üldkättesaadaval viisil.

Nimekirja ei kanta ühingut:
1) kes ei kasuta majandustegevusest saadud tulu peamiselt eelnevas lõigus nimetatud kahel eesmärgil;
2) kes tegeleb asutaja või annetaja kauba või teenuse reklaamimise või sihtrühma kuuluva isiku kutsealase tegevuse või ettevõtluse soodustamisega.

Maksu- ja Tolliamet kaasas SEV-i juhiste väljatöötamisse, kuidas nimetatud sätteid tõlgendada viisil, mis võimaldaksid sotsiaalsetel ettevõtetel ikkagi nimekirjas püsida. SEV esitas vastavad ettepanekud ja need võeti ka arvesse. Tänase seisuga pole sotsiaalsetel ettevõtetel nimekirja kandideerimisega rohkem probleeme olnud.

RM logo est eng

Lõpetatud tegevused:

    • Osalesime Rahandusministeeriumi tellitud ja PricewaterhouseCoopersi poolt läbi viidud uuringus „2014-2020 perioodi EL vahenditest rahastatavate finantsinstrumentide kasutamise võimalustest Eestis“ (2013). Meie panuse tulemusena nähakse finantsinstrumentide võimaliku sihtrühmana nii alustavaid kui juba tegutsevaid sotsiaalseid ettevõtteid sõltumata nende juriidilisest vormist.
      .
      PwC logo
      .
    • 2013-14 olime Rahandusministeeriumi poolt kaasatud EL struktuurivahendite 2014-2020 kasutamise planeerimisse. Täpsemalt: osalesime arenguvajaduste ja eesmärkide-prioriteetide aruteludes. Kommenteerisime eesmärke „Kõrge tööhõive ja kvaliteetne tööelu“ ning „Haridus on kvaliteetne, kättesaadav ning õppija ja ühiskonna vajadusi arvestav“. Rõhutasime sotsiaalsete ettevõtete (toetatud ja kaitstud töökeskused) rolli tõrjutud sihtrühmadele töövõimaluste loomisel ja vahendamisel ning tõime esile vajaduse ettevõtlikkus- ja ettevõtlushariduse pakkumise selgete meetmete järele.
      .
      Kokkuvõttes: esimest korda jõudis „sotsiaalne ettevõtlus“ eraldi tegutsemisvormina riiklikult tähtsasse dokumenti Eesti Vabariigis. Dokument “Ühtekuuluvuspoliitika Fondide rakenduskava 2014-2020” (Vabariigi Valitsuse kinnitatud versioon) toob prioriteetse suuna kirjelduses “Sotsiaalse kaasatuse suurendamine” välja, et antud suunas toetatakse kohalike omavalitsuste omavahelist ja partneritega (näiteks vabasektor, sotsiaalsed ettevõtted, tööturuasutused jne) koostööd sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parendamiseks.

.

  • MKM_logo2012. aasta lõpus lisas meid enda poolt kaasatavate organisatsioonide nimekirja Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeerium.  Praeguseks oleme kommen-teerinud „Eesti ettevõtluse kasvustrateegiat aastateks 2014-2020“. Rõhutasime sotsiaalsete ettevõtete abikõlbulikuks muutmise vajadust ettevõtluse toetusmeetmete jaoks. Samuti tõime esile vajaduse viia Eesti ettevõtluse kasvustrateegia sotsiaalse ettevõtluse osas kooskõlla Euroopa Liidu vastavate põhimõtetega, mis kajastuvad dokumendis „Entrepreneurship 2020 Action Plan – Reigniting the entrepreneurial spirit in Europe“. Selles rõhutatakse, et sotsiaalsete ettevõtete ärimudelite omapärast tulenevalt võivad taolised ettevõtted vajada just neile kohandatud toetusskeeme.
    .
    Kahjuks ei kandnud meie tagasiside andmine vilja. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium keskendub ekspordi ja nn kõrge lisaväärtusega töökohtade loomise toetamisele, jättes tähelepanuta ettevõtete tegevuse otsese mõju inimeste heaolu tõstmisele.

Soovid olla sotsiaalse ettevõtluse eestkoste kavandamisse ja elluviimisse kaasatud? Anna märku meie võrgustiku juhatuse liikmele: Jaan Aps, jaan(at)sev.ee.