Sotsiaalse ettevõtte mõiste

25. oktoobril 2011 toimunud esimesel võrgustiku Asutava Kogu kohtumisel arutasime, kuidas Eestis sotsiaalse ettevõtte mõistet lahti mõtestada. Siit on võimalik alla laadida seminari protokoll. Järgnevalt esitame lühikokkuvõtte järeldustest ja edasistest sammudest:

1. Sotsiaalse ettevõtte põhikirjaline eesmärk
Asutava Kogu järeldus: Sotsiaalse ettevõtte põhikirjaline eesmärk võib olla ükskõik millise ühiskondliku hüve loomine. Selle eesmärgi sõnastus põhikirjas peab olema väga konkreetne, kirjeldades täpselt sotsiaalse ettevõtte ühiskondlikku mõju.
Järgmine samm: Asutavas Kogus rohkem sel teemal arutelu ei toimu. Juriidika töögrupp leiab lahenduse, kuidas taolist konkreetset eesmärgikirjeldust põhikirjas sätestada.

2. Ühiskondliku hüve loomise valdkond
Asutava Kogu järeldus: Sotsiaalne ettevõte võib tegutseda ükskõik millises valdkonnas.
Järgmine samm: Asutavas Kogus rohkem sel teemal suure ringi arutelu ei toimu. “Ühiskonnale kahjulike valdkondade” osas vaata palun ettepanekut punkti 6 juures.

3. Ühiskondlik mõju
Asutava Kogu järeldus: Sotsiaalsete ettevõtete jaoks on oluline tegutseda sihipäraselt oma põhikirjalise eesmärgi nimel, sealjuures eesmärgi saavutamise määra regulaarselt hinnates. Üldiselt peaks sotsiaalsete ettevõtete ühiskondliku mõju hindamine ja hindamistulemuste teavitamine olema vabatahtlik ja põhinema heal taval. Kohustuslik peaks ühiskondliku mõju hindamine ja sellest teavitamine olema sotsiaalsetele ettevõtetele, kes saavad läbi toetusmehhanismide mingeid hüvesid või on võrgustiku liikmed. Enne mõju hindamise kohustuslikuks muutmist peab olema loodud selleks lihtne ja kulutõhus lahendus. Sotsiaalsetel ettevõtetel endil puuduvad ressursid hindamismetoodika loomiseks ja kallite hindamiste läbiviimiseks. Tegemist saab olema samm-sammulise koosõppimise protsessiga.
Järgmine samm: Mõju hindamisega seotud teemad on osa eestkostevõrgustiku arengukavast, mida arutame kevadel 2012.

4. Sotsiaalse ettevõtte omanik
Asutava Kogu järeldus: Paljud argumendid toetavad seda, et sotsiaalse ettevõtte asutaja peaks olema ka loodud organisatsiooni omanik. See võib aidata motiveerituse tagamise ja vastutuse andmisega, samuti võib nii olla lihtsam leida finantseerimist. Samas on siin vähemalt üks suur lahtine küsimus – kuidas välistada võimalus, et algataja kasutab sotsiaalset ettevõtet peamiselt omakasu saamise eesmärgil ja saab ebaõiglaselt osa sotsiaalsete ettevõtete heast mainest ning neile mõeldud hüvedest? Võib-olla on motiveeritust, vastutust ja finantseerimist võimalik tagada ka muudel viisidel kui omandisuhte kaudu. Selle teema eri tahud vajavad veel arutamist. Ka juhul, kui asutaja on ühtlasi omanik, peaks olema aruandekohustus suunatud ühiskonnale laiemalt.
Järgmine samm: Omandisuhte juriidilise reguleerimise võimalusi arutame juriidika töögrupis, mille kutsume kokku novembris. Motivatsiooni ja finantseerimisvõimaluste seost omandisuhtega arutame toetusmehhanismide töögrupis, mille kutsume kokku jaanuaris.

5. Ettevõtlustulu teenimise viis
Asutava Kogu järeldus: Ettevõtlustulu teenimise viis ei pea olema seotud sotsiaalse ettevõtte põhikirjalise eesmärgiga, aga tulu ülejäägi paigutamine peab olema põhikirjalise eesmärgiga seotud. Sellega seotud riskid on maandatud teiste põhimõtetega (selgelt sõnastatud ühiskonnale suunatud põhikirjaline eesmärk, mõju hindamine).
Järgmine samm: Asutavas Kogus rohkem sel teemal arutelu ei toimu.

6. Ettevõtlustulu teenimise viisi ühiskonnale kahjulikkuse määr
Asutava Kogu järeldus: Seadusandluses on valdkondade välistusi teha väga keeruline, sest hinnang kahjulikkusele sõltub hinnangu andja isiklikest väärtustest ja „kahjulikes valdkondades“ võib leiduda ka loovaid positiivseid erandeid. Lisaks oleks iga üksiku sotsiaalse ettevõtte ühiskonnale kahjulikkuse hindamine väga ressursimahukas protsess. Üldiselt peaks seda reguleerima hea tava. Nende hulgas, kes astuvad võrgustiku liikmeteks või saavad osa toetusmehhanismide hüvedest, peab olema ühiskonnale kahju tekitamine välistatud. Neid organisatsioone on võimalik hinnata juhtum-juhtumi haaval. Tõenäoliselt tuleb vaieldavaid juhtumeid ette väga vähe. Nendega tegelemiseks pole tarvis luua eelnevalt suurt süsteemi.
Järgmine samm: Võrgustiku liikmelisuse kriteeriume arutame kevadel 2012. Kriteeriume toetusmehhanismide hüvede saajatele arutame toetusmehhanismide töögrupis, mille kutsume kokku jaanuaris.

7. Avalike teenuste osutamine
Asutava Kogu järeldus: Riik võib olla teenuse ostja nagu iga teinegi. Seega võib avaliku teenuse pakkumine olla sotsiaalsele ettevõttele kas ainsaks tuluallikaks või üheks mitmete seas. Avaliku sektoriga koostööga seoses on ka mitmeid riske (korruptsioonioht, mõju sotsiaalse ettevõtte otsustele) ja lahtiseid küsimusi (kas riik võib olla sotsiaalse ettevõtte osaline või täielik omanik), mida tuleb arutada peamiselt juriidika vaatenurgast.
Järgmine samm: Avalike teenuste osutamisega seotud riskide maandamist arutame edasi juriidika töögrupis.